AvalehtEelmineSisukordPrindi

21. Tööprotsess kohalikes omavalitsustes

Kui eelnevad peatükid olid mõeldud üldise taustateabena, siis sellest peatükist alates katsume anda praktilise kirjelduse, kuidas omavalitsus peaks kohanimede ja koha-aadresside korrastamise tööd tegema ning millele tuleb tähelepanu pöörata.

Väikekohtade ja liikluspindade (nt tänavate) kohanimede määrajaks on kohanimeseaduse alusel kohalik omavalitsus. Samuti on kohalik omavalitsus tulenevalt ruumiandmete seadusest maaüksuste, hoonete ja hooneosade (korterite) koha-aadresside määraja, esitades andmeid nii ehitisregistrisse kui ka ADS-i menetlusrakendusse. Seega vastutab kohalik omavalitsus oma territooriumil toimiva adresseerimissüsteemi eest tervikuna.

Selleks, et adresseerimissüsteem saaks tõhusalt toimida, on vajalik:

  1. Selgitada välja, kohanimede ja koha-aadresside olukord. Suur hulk andmete ebakõlade ja vigade infot on koondatud ADS-i infosüsteemi ning on selle kaudu omavalitsusele nähtavad;
  2. Hinnata, millised probleemid on vaja esmajärjekorras kõrvaldada. Kas on piirkondi või üksikobjekte, mille kohanimed või koha-aadressid ei taga leitavust või ei vasta muul põhjusel nõuetele;
  3. Valida adresseerimiseks sobivad lahendused. Otsustada kas minna üle liikluspinnajärgsele adresseerimisele või valida mõni teine viis;
  4. Pärast vajalike tegevuste selgumist viia läbi haldusmenetlused kohanimede ja koha-aadresside muutmiseks või määramiseks;
  5. Määrata kohanimed ja koha-aadressid nii, et on tagatud:
  • hoonete, hooneosade ja maaüksuste leitavus;
  • kultuuri ja ajalooliste kohanimede kaitse;
  • süsteemi kui terviku toimimine;
  • andmete kvaliteet ning vastavus nõuetele.

Probleemsete kohanimede ja koha-aadresside väljaselgitamisel saab eelkõige infot ADS-i menetlusrakendusest ning Maa-ameti aadressiandmete osakonna töötajatelt (aadressiandmete tugiiskutelt).

Lisaks saab abi ja juhiseid käesolevast raamatust, sealhulgas viidete peatükis loetletud materjalidest ja infokanalitest ning loomulikult ka otse ekspertidelt (näiteks Eesti Keele Instituut, Võru Instituut) ja ametnikelt, kes selle valdkonnaga tegelevad (Rahandusministeerium, Maa-amet jt). Samuti saab omavalitsus haldusmenetlust läbi viies kindlasti teavet kohalikult elanikkonnalt ja ettevõtetelt, kes omavalitsuses tegutsevad.

SisukordPrindi