54. Tööprotsess Harku valla näitel

Millest lähtuti

• 130 aiandusühistut, kuhu inimesed on asunud püsivalt elama, kujunevad ümber elamupiirkondadeks.
• Planeerimistegevuses, aktiivses ehitustegevuses, teede hooldamisel, kommunikatsioonide rajamisel on oluline hästi toimiv aadresside süsteem.
• Väikekohtade süsteem ei ole Harku valla puhul otstarbekas lahendus.

Mida tehakse

• Kogu vallas otsustatakse loobuda väikekohajärgsest adresseerimisest ja hakata adresseerimiseks kasutama liikluspindasid.
• Protsess võtab kaua aega, tähtaegade täitmisega on raskusi.
• Alustatakse teavitustööga, avaldatakse artikleid kohalikus ajalehes (Harku Valla Teataja 2009. a veebruari ja augusti number).
• Kohanimede määramise teavituskirju saadetakse piirkondade kaupa aiandusühistute kontaktisikutele.
• Tallinna eeskujul moodustatakse kohanimekomisjon.
• Koha-aadresside määramisel jälgitakse, milliselt teelt on hoonele juurdepääs; selle kindlakstegemine on aeganõudev.
• Vastatakse kodanike kirjadele.
• Üldiselt on inimesed muudatustega nõus, vaidlejaid on vähe.

Õigusaktide ettevalmistamine

• Kohanimede kehtestamise õigusaktid ja koha-aadresside muutmise õigusaktid valmistatakse ette korraga.
• Mõnel juhul tuleb eelnõusid muuta, näiteks kui inimesed esitavad oma vastuväited hilinemisega või selgub, et ligipääs on teiselt teelt, või tekib vajadus liikluspinnajärgset nummerdamise järjekorda muuta.

Mida arvestatakse

• Liikluspinnajärgsel adresseerimisel arvestatakse Euroopa traditsiooniga: ühel pool teed paaritud ja teisel pool teed paarisnumbrid.
• Viidad teedele paneb Harku vald ise.
• Harku vald teavitab ka Eesti Posti, Eesti Energiat jt asutusi, et kodanikud ei peaks ise aadresside muudatuste tõttu mingeid lisategevusi tegema.