54. Tööprotsess Harku valla näitel
Millest lähtuti
- 130 aiandusühistut, kuhu inimesed on asunud püsivalt elama, kujunevad ümber elamupiirkondadeks.
- Planeerimistegevuses, aktiivses ehitustegevuses, teede hooldamisel, kommunikatsioonide rajamisel on oluline hästi toimiv aadresside süsteem.
- Väikekohtade süsteem ei ole Harku valla puhul otstarbekas lahendus.
Mida tehakse
- Kogu vallas otsustatakse loobuda väikekohajärgsest adresseerimisest ja hakata adresseerimiseks kasutama liikluspindasid.
- Protsess võtab kaua aega, tähtaegade täitmisega on raskusi.
- Alustatakse teavitustööga, avaldatakse artikleid kohalikus ajalehes (Harku Valla Teataja 2009. a veebruari ja augusti number).
- Kohanimede määramise teavituskirju saadetakse piirkondade kaupa aiandusühistute kontaktisikutele.
- Tallinna eeskujul moodustatakse kohanimekomisjon.
- Koha-aadresside määramisel jälgitakse, milliselt teelt on hoonele juurdepääs; selle kindlakstegemine on aeganõudev.
- Vastatakse kodanike kirjadele.
- Üldiselt on inimesed muudatustega nõus, vaidlejaid on vähe.
Õigusaktide ettevalmistamine
- Kohanimede kehtestamise õigusaktid ja koha-aadresside muutmise õigusaktid valmistatakse ette korraga.
- Mõnel juhul tuleb eelnõusid muuta, näiteks kui inimesed esitavad oma vastuväited hilinemisega või selgub, et ligipääs on teiselt teelt, või tekib vajadus liikluspinnajärgset nummerdamise järjekorda muuta.
Mida arvestatakse
- Liikluspinnajärgsel adresseerimisel arvestatakse Euroopa traditsiooniga: ühel pool teed paaritud ja teisel pool teed paarisnumbrid.
- Viidad teedele paneb Harku vald ise.
- Harku vald teavitab ka Eesti Posti, Eesti Energiat jt asutusi, et kodanikud ei peaks ise aadresside muudatuste tõttu mingeid lisategevusi tegema.
