Versioonide erinevus

Vaata erinevusi koodis
Vana versioonUus versioon
168. Süsteemi liidestamine ADS-iga 168. Süsteemi liidestamine ADS-iga 
22013. aastal on valminud ADS-iga liidestumise juhend (vt lisaks peatükk:  ADS-iga liidestumise juhend  ). 2ADS-iga liidestumise juhendi esimene versioon valmis aastal 2013 (vt lisaks peatükk:  ADS-iga liidestumise juhend  ).
3Juhend ise on kättesaadav lingilt: ADS-iga liidestumise juhend ja juhendi lisaks on ADS-iga liidestumise seosmudelid . 3Juhend ise on kättesaadav lingilt: ADS-iga liidestumise juhend ja juhendi lisaks on ADS-iga liidestumise seosmudelid . Juhend on tõlgitud ka inglise keelde (seosmudelid inglise keeles ).
4Lähtudes ruumiandmete seadusest § 59 lg 1 ja 2, on aadressiandmete süsteemi kasutamine kohustuslik koha-aadresside määramisel ja muutmisel ning teabevaldajatele koha-aadressidega seotud aadressiandmete töötlemisel. Vastavalt ADS-i määruse § 4-le peab andmekogu aadressiandmete süsteemi kasutamiseks liidestuma ADS-i infosüsteemiga. Liidestama peab kõik andmekogud, kus tekivad isikute, esemete ja sündmuste vahel seosed koha-aadressidega (sh salvestatakse näiteks isikute, ettevõtete, hoonete või maaüksuste aadresse). 4Lähtudes ruumiandmete seadusest § 59 lg 1 ja 2 , on aadressiandmete süsteemi kasutamine kohustuslik koha-aadresside määramisel ja muutmisel ning teabevaldajatele koha-aadressidega seotud aadressiandmete töötlemisel. Vastavalt ADS-i määruse § 4-le peab andmekogu aadressiandmete süsteemi kasutamiseks liidestuma ADS-i infosüsteemiga. Liidestama peab kõik andmekogud, kus tekivad isikute, esemete ja sündmuste vahel seosed koha-aadressidega (sh salvestatakse näiteks isikute, ettevõtete, hoonete või maaüksuste aadresse).
5Liidestumise kohustus puudub siis, kui andmekogus olevad aadressiandmed on ainult asutusesiseseks kasutamiseks ning ühtegi aadressikirjet süsteemist ei väljastata. Omaette küsimus on, kas sellisel juhul on koha-aadressi salvestamine andmekogusse vajalik - ehk piisab e-posti, IP aadressi vmt salvestamisest. 5Liidestumise kohustust ei ole, kui andmekogus olevad aadressiandmed on ainult asutusesiseseks kasutamiseks ning ühtegi aadressikirjet süsteemist ei väljastata. Omaette küsimus on, kas sellisel juhul on koha-aadressi salvestamine andmekogusse vajalik - ehk piisab e-posti, IP aadressi vmt salvestamisest.
6ADS-iga liidestumine on soovitatav ka erasektori poolt peetavatele andmekogudele (nt sideteenuste pakkujatele), et tagada süsteemis korrektsete ja kehtivate aadresside olemasolu. Samuti on liidestumine oluline selliste suurte aadressimuudatuste puhul nagu haldusreform – liidestunud registritel läheb aadresside uuendamine kergemini. 6ADS-iga liidestumine on soovitatav ka erasektori poolt peetavatele andmekogudele (nt sideteenuste pakkujatele), et tagada süsteemis korrektsete ja kehtivate aadresside olemasolu. Samuti on liidestumine oluline selliste suurte aadressimuudatuste puhul nagu haldusreform – liidestunud registritel läheb aadresside uuendamine kergemini. 
7Andmekogu liidestamiseks ADS-iga on üldjuhul vajalikud järgmised tegevused : 7Andmekogu liidestamiseks ADS-iga on üldjuhul vajalikud järgmised tegevused : 
8andmete võrdlemine ja alglaadimine (alates 2012. aastast on võimalus igakuiseid väljavõtteid avalikus rakenduses   alla laadida);  olemasolevate aadressiandmete korrastamine vastavalt ADS-i nõuetele (näiteks klassifikaatoritasemete vastavuse tagamine);  olemasolevate andmete seostamine ADS-i andmetega (klassifikaatorite väärtuste vastete otsimine ADS-i klassifikaatorite hulgast);  süsteemi liidestamine   X-teega ;  tarkvara loomine teenuste kasutamiseks;  andmebaasi tabelite (näiteks ADS seosandmete - sh identifikaatorite) lisamine ja kasutajatarkvara arendamine nii, et seoseta aadressiandmeid juurde ei tekiks;  vajalike aadressiandmete (sh seoste) kandmine oma andmebaasi ja nende uuendamine (ajakohasena hoidmine) või iga kord vajaliku päringu tegemine ADS-ist.    Liidestumise võimalikud variandid: otsene ja kaudne 8andmete võrdlemine ja alglaadimine (nt on võimalus igakuiseid väljavõtteid avalikus rakenduses   alla laadida);  olemasolevate aadressiandmete korrastamine vastavalt ADS-i nõuetele (näiteks klassifikaatoritasemete vastavuse tagamine);  olemasolevate andmete seostamine ADS-i andmetega (klassifikaatorite väärtuste vastete otsimine ADS-i klassifikaatorite hulgast);  integreeritava aadressiotsingu In-ADS kasutusele võtmine (sh seosandmete oma süsteemi salvestamine);  süsteemi liidestamine   X-teega (kui andmeid on vaja ajakohasena hoida);  tarkvara loomine teenuste kasutamiseks;  andmebaasi tabelite (näiteks ADS seosandmete - sh identifikaatorite) lisamine ja kasutajatarkvara arendamine nii, et seoseta aadressiandmeid juurde ei tekiks;  vajalike aadressiandmete (sh seoste) kandmine oma andmebaasi ja nende uuendamine (ajakohasena hoidmine) või iga kord vajaliku päringu tegemine ADS-ist.    Liidestumise võimalikud variandid: otsene ja kaudne
9Kui andmekogusse lisatakse uusi aadressiandmeid inimeste ütluste või esitatud dokumentide alusel, siis on vaja liidestuda ADS-iga otse. 9Kui andmekogusse lisatakse uusi aadressiandmeid inimeste ütluste või esitatud dokumentide alusel, siis on vaja liidestuda ADS-iga otse. Sageli piisab In-ADS -i kasutusele võtmisest.
10Otseliidestumiseks tuleb andmekogu pidajal teostada andmekogus järgmised tegevused: 10Otseliidestumiseks tuleb andmekogu pidajal teostada andmekogus järgmised tegevused: 
... ... 
13Kui näiteks rahvastikuregister registreerib isikule elukoha, siis sellega luuakse seos isiku ja aadressi vahel. Vajalik on otseliidestumine ADS-iga. Kui mõni teine register või andmekogu tahab kasutada isiku andmeid ja tema aadressi, mis pärinevad rahvastikuregistrist ja sealjuures ei muudeta aadressi ega seostata isikut uute aadressidega, siis ei looda uusi seoseid ning andmekogul piisab kaudsest liidestumisest. Teisisõnu kasutab andmekogu ADS-i andmeid läbi ADS-iga liidestunud rahvastikuregistri. 13Kui näiteks rahvastikuregister registreerib isikule elukoha, siis sellega luuakse seos isiku ja aadressi vahel. Vajalik on otseliidestumine ADS-iga. Kui mõni teine register või andmekogu tahab kasutada isiku andmeid ja tema aadressi, mis pärinevad rahvastikuregistrist ja sealjuures ei muudeta aadressi ega seostata isikut uute aadressidega, siis ei looda uusi seoseid ning andmekogul piisab kaudsest liidestumisest. Teisisõnu kasutab andmekogu ADS-i andmeid läbi ADS-iga liidestunud rahvastikuregistri. 
14Kui aga andmekogu võtab isiku andmed rahvastikuregistrist ja lisab juurde teise kontaktaadressi (näiteks lisaks elukoha aadressile veel töökoha või muu kontaktaadressi), siis on tegemist isiku ja aadressi vahel uue seose loomisega. Sellisel juhul ei kasutata enam ainult neid andmeid, mida rahvastikuregistrist saadi. Sellisel juhul on vajalik otseliidestumine . 14Kui aga andmekogu võtab isiku andmed rahvastikuregistrist ja lisab juurde teise kontaktaadressi (näiteks lisaks elukoha aadressile veel töökoha kontaktaadressi), siis on tegemist isiku ja aadressi vahel uue seose loomisega. Sellisel juhul ei kasutata enam ainult neid andmeid, mida rahvastikuregistrist saadi. Sellisel juhul on vajalik otseliidestumine .
15Erandjuhtudel, näiteks kui andmekogu ei ole X-teel, kuid on ADS-iga liidestumise vajadus, siis on võimalik kasutada ka In-ADS-i integreeritavat aadressiotsingut . Tuleb arvestada, et näiteks muudatuste ja järgnevussuhete jälgimiseks see ei sobi. 15Erandjuhtudel, näiteks kui andmekogu ei ole X-teel, kuid on ADS-iga liidestumise vajadus, siis on võimalik kasutada ka In-ADS-i integreeritavat aadressiotsingut . Tuleb arvestada, et näiteks muudatuste ja järgnevussuhete jälgimiseks see ei sobi.