Versioonide erinevus

Vaata erinevusi koodis
Vana versioonUus versioon
123) Aadressiandmete süsteemi § 14 reguleerib paralleelaadressi esitamist. Võrdse struktuuriga paralleelaadressid esitatakse tähestiku järjekorras. Nõue on eelkõige tehniline, sest olenemata sellest, millises järjekorras paralleelaadressid ADS-i sisestatakse, muudab ADS aadresside järjekorra vastavalt reeglile. Samuti kehtib reegel, et kui üheks paralleelaadressiks on tänava (liikluspinna) järgne aadress ja teiseks nimi, siis tänavajärgne aadress esitatakse esimesena. 123) Aadressiandmete süsteemi § 14 reguleerib paralleelaadressi esitamist. Võrdse struktuuriga paralleelaadressid esitatakse tähestiku järjekorras. Nõue on eelkõige tehniline, sest olenemata sellest, millises järjekorras paralleelaadressid ADS-i sisestatakse, muudab ADS aadresside järjekorra vastavalt reeglile. Samuti kehtib reegel, et kui üheks paralleelaadressiks on tänava (liikluspinna) järgne aadress ja teiseks nimi, siis tänavajärgne aadress esitatakse esimesena. 
134) Sama määruse § 15 täpsustab liikluspinna all asuva maaüksuse nime määramist. Üldpõhimõte on lõike 1 kohaselt, et tee maaüksuse nimi määratakse kas liikluspinna nime või teeregistri tee nime kasutades. Ristuvate teede maaüksuste nimes tuleb kasutada üldjuhul selle tee nime, mille number teeregistris on väikseim. Ristmike maaüksuste korral on lubatud ka liikluspinna nime kasutamine. 134) § 15 täpsustab liikluspinna all asuva maaüksuse nime määramist. Üldpõhimõte on lõike 1 kohaselt, et tee maaüksuse nimi määratakse kas liikluspinna nime või teeregistri tee nime kasutades. Ristuvate teede maaüksuste nimes tuleb kasutada üldjuhul selle tee nime, mille number teeregistris on väikseim. Ristmike maaüksuste korral on lubatud ka liikluspinna nime kasutamine.
145) § 15 lõike 4 regulatsiooni kohaselt peab koha-aadressi määrama selle liikluspinna järgi, mille kaudu on juurdepääs aadressiobjektile (näiteks hoonele). See puudutab paljusid maaomanikke, kelle hooele on juurdepääs ühelt tänavalt, kuid soovitakse kasutada teise tänava järgset aadressi. Määruse kohaselt tuleb kasutada selle tänava aadressi, millelt on elamule juurdepääs. 145) § 15 lõike 4 regulatsiooni kohaselt peab koha-aadressi määrama selle liikluspinna järgi, mille kaudu on juurdepääs aadressiobjektile (näiteks hoonele).
   15See puudutab paljusid maaomanikke, kelle hooele on juurdepääs ühelt tänavalt, kuid soovitakse kasutada teise tänava järgset aadressi. Määruse kohaselt tuleb kasutada selle tänava aadressi, millelt on elamule juurdepääs.
156) § 16 reguleerib maaüksusele koha-aadressi määramist. Lõikes 1 sätestatakse hoonestamata ja hoonestamisele mittekuuluva maaüksuse nimes on lubatud kasutada eristavad lisandid (nt L – liikluspinnad (nt Kase tänav L2)); 166) § 16 reguleerib maaüksusele koha-aadressi määramist. Lõikes 1 sätestatakse hoonestamata ja hoonestamisele mittekuuluva maaüksuse nimes on lubatud kasutada eristavad lisandid (nt L – liikluspinnad (nt Kase tänav L2)); 
167) § 17 lõige 1 sätestab üldnõuded, et hoonele tuleb määrata ainult üks koha-aadress ning hoone ja hoonealuse maaüksuse koha-aadressid peavad olema kooskõlas. Hoone paralleelaadressid on lubatud lg 2 ja 3 kohaste erandite korral (kui hoonel on mitu sissepääsu ja kui ta asub mitmel maaüksusel). 177) § 17 lõige 1 sätestab üldnõuded, et hoonele tuleb määrata ainult üks koha-aadress ning hoone ja hoonealuse maaüksuse koha-aadressid peavad olema kooskõlas. Hoone paralleelaadressid on lubatud lg 2 ja 3 kohaste erandite korral (kui hoonel on mitu sissepääsu ja kui ta asub mitmel maaüksusel). 
178) § 18 sätestab hooneosade (sh korterite) adresseerimise nõuded. Täpsustatud on keerukamate hoonete (nn komplekshoonete) hooneosade adresseerimist. Tehniliselt võib üks EHR hoone olla ADS-is registreeritud mitme hoonena (nn korpused), milles olevad hooneosad tuleb adresseerida unikaalselt. Samuti on võimalik EHR-is ühe hooneosana (nt ühiselamu toana) käsitletud eluruumi ADS-is käsitleda mitme hooneosana, vastavalt sellele, milline on eluruumi eri tubade eristamise vajadus aadressi alusel (nt rahvastikuregistris elukoha registreerimisel). Lõike 6 kohaselt ei või hooneosal olla paralleelaadresse, st kui hoonel on paralleelaadress, siis hooneosale peab määrama ainult ühe aadressi vastavalt sellele, millisest välisuksest sellesse korterisse pääseb. 188) § 18 sätestab hooneosade (sh korterite) adresseerimise nõuded. Täpsustatud on keerukamate hoonete (nn komplekshoonete) hooneosade adresseerimist.
   19Tehniliselt võib üks EHR hoone olla ADS-is registreeritud mitme hoonena (nn korpused), milles olevad hooneosad tuleb adresseerida unikaalselt. Samuti on võimalik EHR-is ühe hooneosana (nt ühiselamu toana) käsitletud eluruumi ADS-is käsitleda mitme hooneosana, vastavalt sellele, milline on eluruumi eri tubade eristamise vajadus aadressi alusel (nt rahvastikuregistris elukoha registreerimisel).
   20Lõike 6 kohaselt ei või hooneosal olla paralleelaadresse, st kui hoonel on paralleelaadress, siis hooneosale peab määrama ainult ühe aadressi vastavalt sellele, millisest välisuksest sellesse korterisse pääseb.
18Veel reguleerib ADS määrus andmevahetuse koosseisud teiste andmekogudega ja täpsustab andmekogude liidestumise tingimused. 21Veel reguleerib ADS määrus andmevahetuse koosseisud teiste andmekogudega ja täpsustab andmekogude liidestumise tingimused. 
19Alates 2017 aasta oktoobrist hakkasid kehtima järgmised täiendused: 22Alates 2017 aasta oktoobrist hakkasid kehtima järgmised täiendused: 
201. Aadressiandmete süsteemi andmekoosseisu lisati unikaalaadressi nõudega alad (nn UN-alad) – neil aladel asuvatel maaüksustel peab olema selline aadress, mida ei ole ühelgi teisel maaüksusel ehk siis aadress ei tohi kattuda ühegi teise aadressiga. Varem sobisid sellisteks aladeks linnad, alevid ja alevikud, kuid peale 2017 aasta haldusreformi tekkis Eestisse viis linna, mille koosseisu kuuluvad ka hajaasustusega külad, seega ei saa enam varasemat lähenemist jätkata. Sellised linnad on: Tartu, Pärnu, Haapsalu, Narva-Jõesuu ja Paide. 231. Aadressiandmete süsteemi andmekoosseisu lisati unikaalaadressi nõudega alad (nn UN-alad) – neil aladel asuvatel maaüksustel peab olema selline aadress, mida ei ole ühelgi teisel maaüksusel ehk siis aadress ei tohi kattuda ühegi teise aadressiga.
   24Varem sobisid sellisteks aladeks linnad, alevid ja alevikud, kuid peale 2017 aasta haldusreformi tekkis Eestisse viis linna, mille koosseisu kuuluvad ka hajaasustusega külad, seega ei saa enam varasemat lähenemist jätkata. Sellised linnad on: Tartu, Pärnu, Haapsalu, Narva-Jõesuu ja Paide.
21Unikaalaadressi nõudega alade käsitlus toodi sisse ruumiandmete seaduse muudatusega märtsis 2017. 25Unikaalaadressi nõudega alade käsitlus toodi sisse ruumiandmete seaduse muudatusega märtsis 2017. 
22Sisuliselt asendati ruumiandmete seaduses tiheasustusala ja detailplaneeringu kohustusega ala unikaalaadressi nõudega alaga, et leevendada nõudeid ja tagada aadressiobjektide parem leitavus. Näiteks kui varasemalt olid kõik linnade, alevite, alevike (detailplaneerigu kohustusega) alal asuvad maaüksused automaatselt unikaalaadressi nõudvad, siis nüüd kehtib unikaalaadressi nõue vaid selgelt piiritletaval tiheasustusega või kompaktse asustusega alal ehk seal, kus on vaja tõepoolest kiiresti orienteeruda (unikaalaadressi nõudega ala võib olla suurem või väiksem kui linn, alev või alevik. 26Sisuliselt asendati ruumiandmete seaduses tiheasustusala ja detailplaneeringu kohustusega ala unikaalaadressi nõudega alaga, et leevendada nõudeid ja tagada aadressiobjektide parem leitavus.
23Samuti võib tiheasustuse või kompaktse asustuse ehk unikaalaadressi nõudega ala olla ka linnadest, alevitest ja alevikest väljaspool (nt külade keskustes)). Regulatsioon jätab senisest rohkem kaalutlusvõimalusi aadressi määrajatele (kohalikule omavalitsusele). Nn UN-alade piirid ei ole ranged, nende määratlemisel lähtutakse eelkõige olukorrast. Arvestatakse majade paiknemise tihedust ja teisi asjaolusid (sh planeeritud ehitisi). 27Näiteks kui varasemalt olid kõik linnade, alevite, alevike (detailplaneerigu kohustusega) alal asuvad maaüksused automaatselt unikaalaadressi nõudvad, siis nüüd kehtib unikaalaadressi nõue vaid selgelt piiritletaval tiheasustusega või kompaktse asustusega alal ehk seal, kus on vaja tõepoolest kiiresti orienteeruda.
   28Unikaalaadressi nõudega ala võib olla suurem või väiksem kui linn, alev või alevik. Samuti võib tiheasustuse või kompaktse asustuse ehk unikaalaadressi nõudega ala olla ka linnadest, alevitest ja alevikest väljaspool (nt külade keskustes).
   29Regulatsioon jätab senisest rohkem kaalutlusvõimalusi aadressi määrajatele (kohalikule omavalitsusele). Nn UN-alade piirid ei ole ranged, nende määratlemisel lähtutakse eelkõige olukorrast. Arvestatakse majade paiknemise tihedust ja teisi asjaolusid (sh planeeritud ehitisi).
242. Täpsustatati ADS-ile ehitisregistri poolt esitatud andmete koosseisu. Praktikas on tekitanud segadust olukord, kus hoonet või hooneosa veel ei ole, kuid ehitisregistrisse on kantud ehitusluba või on esitatud ehitusteatis. 302. Täpsustatati ADS-ile ehitisregistri poolt esitatud andmete koosseisu. Praktikas on tekitanud segadust olukord, kus hoonet või hooneosa veel ei ole, kuid ehitisregistrisse on kantud ehitusluba või on esitatud ehitusteatis. 
25Täpsustuse kohaselt tuleb hoone ja korteri andmed esitada ADS-i infosüsteemi ka juhul, kui tegu on alles ehitusloaga või ehitusteatisega ning objekti ennast veel ei ole. Ehitusloa alusel loetakse ADS-i infosüsteemis uus hoone või hooneosa juba olemasolevaks aadressiobjektiks, sest selline objekt vajab aadressi juba ehitamise ajal. Näiteks on ka ehitusjärgus olevas hoones toimuva õnnetusjuhtumi korral vaja teada, millises hoones juhtum aset leidis. Samuti tehakse tihti kinnisvaratehinguid selliste korteritega, mida veel ei ole valmis ehitatud. Seetõttu on vaja ka ehitatavate hoonete ja hooneosade eristamist aadressi alusel samaväärsena juba valmis ehitistega. 31Täpsustuse kohaselt tuleb hoone ja korteri andmed esitada ADS-i infosüsteemi ka juhul, kui tegu on alles ehitusloaga või ehitusteatisega ning objekti ennast veel ei ole. Ehitusloa alusel loetakse ADS-i infosüsteemis uus hoone või hooneosa juba olemasolevaks aadressiobjektiks, sest selline objekt vajab aadressi juba ehitamise ajal.
   32Näiteks on ka ehitusjärgus olevas hoones toimuva õnnetusjuhtumi korral vaja teada, millises hoones juhtum aset leidis. Samuti tehakse tihti kinnisvaratehinguid selliste korteritega, mida veel ei ole valmis ehitatud. Seetõttu on vaja ka ehitatavate hoonete ja hooneosade eristamist aadressi alusel samaväärsena juba valmis ehitistega.
263. Aadressiandmete süsteemi lisatakse posti sihtnumbrid (ehk indeksid). Seda soovisid paljud eraettevõtted ja olulised andmetarbijad nagu näiteks rahvastikuregister, äriregister ja teised laialt kasutatavad registrid. 333. Aadressiandmete süsteemi lisatakse posti sihtnumbrid (ehk indeksid). Seda soovisid paljud eraettevõtted ja olulised andmetarbijad nagu näiteks rahvastikuregister, äriregister ja teised laialt kasutatavad registrid. 
... ... 
29Sihtnumbrid ADS-i avalikus kaardirakenduses : 36Sihtnumbrid ADS-i avalikus kaardirakenduses : 
304. ADS-i infosüsteemi andmeandjate hulka lisatakse äriregister. Selle muudatusega viiakse määrus kooskõlla äriseadustiku § 62 lõike 5 uue sõnastusega. Muudatus tuleneb vajadusest tagada äriregistriga andmete seosinfo vahetamine nagu see on rahavastikuregistriga. Nimelt sätestab ruumiandmete seaduse § 43 lõige 2 punkt 3, et juriidiliste isikute asukohahooned on unikaalaadressi nõudega. Hetkel ei ole ADS-i infosüsteemis teadmist, millised hooned on juriidiliste isikutega seotud. Edaspidi saab seda äriregistri andmetele tuginedes hakata koguma. ADS-i infosüsteemi ei ole kavas koguda andmeid juriidiliste isikute kohta, vaid ainult infot, kas hoone või hooneosa on seotud mõne juriidilise isikuga või mitte. See info on oluline ka omavalitsustele aadressimuudatuste tegemisel, et oleks tagatud kõigi puudutatud isikute teavitamine. 374. ADS-i infosüsteemi andmeandjate hulka lisati äriregister. Selle muudatusega viiakse määrus kooskõlla äriseadustiku § 62 lõike 5 uue sõnastusega.
315. Täpsustatakse mitmes asustusüksuses asuvatele maaüksustele koha-aadressi määramist. Katastriüksusele asustusüksuse valiku võimalused on lahti kirjutatud nelja eraldi punktina, mis tagab üheselt mõistetavuse, kuidas taolisel juhul asustusüksuse määramine toimub. St kui varasemalt oli võimalik valida kas hoonete asukohajärgse või kõige suurema osakaaluga asustusüksuse vahel, siis nüüd on neli võimalust: 38Muudatus tuleneb vajadusest tagada äriregistriga andmete seosinfo vahetamine nagu see on rahavastikuregistriga. Nimelt sätestab ruumiandmete seaduse § 43 lõige 2 punkt 3, et juriidiliste isikute asukohahooned on unikaalaadressi nõudega.
   39Seega on ADS-i infosüsteemis teadmine, millised hooned on juriidiliste isikutega seotud. Teada on ka millise juriidilise isikuga on tegemist. See info on oluline ka omavalitsustele aadressimuudatuste tegemisel, et oleks tagatud kõigi puudutatud isikute teavitamine.
   405. Täpsustati mitmes asustusüksuses asuvatele maaüksustele koha-aadressi määramist. Katastriüksusele asustusüksuse valiku võimalused on lahti kirjutatud nelja eraldi punktina, mis tagab üheselt mõistetavuse, kuidas taolisel juhul asustusüksuse määramine toimub.
   41St kui varasemalt oli võimalik valida kas hoonete asukohajärgse või kõige suurema osakaaluga asustusüksuse vahel, siis nüüd on neli võimalust:
321) maaüksusel asuva aadressiobjekti asukohajärgne asustusüksus; 421) maaüksusel asuva aadressiobjekti asukohajärgne asustusüksus; 
... ... 
354) aadressiobjekti ja püsiva juurdepääsu puudumisel või valikute võrdväärsuse korral eelistatakse asustusüksust, kus asub kõige suurem osa selle maaüksuse territooriumist. 454) aadressiobjekti ja püsiva juurdepääsu puudumisel või valikute võrdväärsuse korral eelistatakse asustusüksust, kus asub kõige suurem osa selle maaüksuse territooriumist. 
366. Lisatakse täiendav nn komplekshoonete reegel. Komplekshooned on sellised hooned mis koosnevad mitmest maapealsest ja maaalusest osast ja mida ADS-i infosüsteemis käsitletakse mitme eraldi hoonena. Ehitisregistris käsitletakse sellist ehitist hoonena. Komplekshoone maapealsed osad on nähtavad mitme erineva hoonena (korpusena), kuid neid ühendab maa-alune osa (nt garaaž). Täpsustatakse, et vähemalt hoone korpuses korterite (ja teiste hooneosade) numbrid ei tohi korduda. Varasemas sõnastuses ei olnud üheselt mõistetav, kas hooneosade unikaalse nummerdamise nõue käis ehitisregistri hoone kohta tervikuna (st komplekshoone kõigile korpustele korraga) või ADS-i infosüsteemi kantud hoonele (korpusele ehk ehitisregistris oleva ruumikuju piires olevatele hooneosadele). 466. Lisati täiendav nn komplekshoonete reegel. Komplekshooned on sellised hooned mis koosnevad mitmest maapealsest ja maaalusest osast ja mida ADS-i infosüsteemis käsitletakse mitme eraldi hoonena. Ehitisregistris käsitletakse sellist ehitist ühe hoonena.
   47Komplekshoone maapealsed osad on nähtavad mitme erineva hoonena (korpusena), kuid neid ühendab maa-alune osa (nt garaaž).
   48ADS määruse kohaselt ei tohi vähemalt hoone ühes korpuses asuvate korterite (ja teiste hooneosade) numbrid korduda. Varasemas sõnastuses ei olnud üheselt mõistetav, kas hooneosade unikaalse nummerdamise nõue käis ehitisregistri hoone kohta tervikuna (st komplekshoone kõigile korpustele korraga) või ADS-i infosüsteemi kantud hoonele (korpusele ehk ehitisregistris oleva ruumikuju piires olevatele hooneosadele).
377. Muudeti § 18 lõiget 4 ning viidi see kooskõlla uue ruumiandmete seadusega ja Eestis levinud praktikaga, et korteri ümber ehitamisel mitmeks korteriks (st jagamisel) võib korteri numbrile lisada ka tähtlisandi, nt 10a ja 10b (varem oli lubatud vaid kaldkriipsu järele lisatav number, nt 10/1 ja 10/2). 497. Muudeti § 18 lõiget 4 ning viidi see kooskõlla uue ruumiandmete seadusega ja Eestis levinud praktikaga, et korteri ümber ehitamisel mitmeks korteriks (st jagamisel) võib korteri numbrile lisada ka tähtlisandi, nt 10a ja 10b (varem oli lubatud vaid kaldkriipsu järele lisatav number, nt 10/1 ja 10/2). 
38Aadressiandmete süsteemi määrus viidi kooskõla vahepeal muutunud ruumiandmete seaduse, rahvastikuregistri seaduse, mittetulundusühingute seaduse, ehitusseadustiku ja äriseadustikuga. 38Ühtlasi viidi aadressiandmete süsteemi määrus kooskõla vahepeal muutunud ruumiandmete seaduse, rahvastikuregistri seaduse, mittetulundusühingute seaduse, ehitusseadustiku ja äriseadustikuga.
39Alates 2018 veebruarist lisandus ADS-ile volitatud töötleja: Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT), kes aitab Maa-ametil teha arendustöid ning hallata ADS-i infosüsteemi tehnilist taristut. 51Alates 2018 veebruarist lisandus ADS-ile volitatud töötleja: Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT), kes aitab Maa-ametil teha arendustöid ning hallata ADS-i infosüsteemi tehnilist taristut.