Versioonide erinevus

Vaata erinevusi koodis
Vana versioonUus versioon
12Eeltoodud tähtede kasutamine on soovituslik. Eelkõige on oluline, et omavalitsuse siseselt kasutatakse ühesuguseid tähti samalaadsete objektide puhul. Juhul kui omavalitsus on senini kasutanud süsteemitult erinevaid tähti või pole seesuguseid objekte varem adresseerinud, siis on soovitav kasutada seletuskirjas toodut. 12Eeltoodud tähtede kasutamine on soovituslik. Eelkõige on oluline, et omavalitsuse siseselt kasutatakse ühesuguseid tähti samalaadsete objektide puhul. Juhul kui omavalitsus on senini kasutanud süsteemitult erinevaid tähti või pole seesuguseid objekte varem adresseerinud, siis on soovitav kasutada seletuskirjas toodut. 
13Sama paragrahvi lõikes 2 on reguleeritud erand , kus eristava lisandi asendamine sõnaga on lubatud. Seda võib teha ainult liikluspinna maaüksusel, kus eristava lisandi L võib asendada sõnaga lõik ning muutes kohanime liigisõna omastavasse käändesse (näiteks Kase tänava lõik 2, Pika tänava lõik 3). 13Sama paragrahvi lõikes 3 on reguleeritud erand , kus eristava lisandi asendamine sõnaga on lubatud. Seda võib teha ainult liikluspinna maaüksusel, kus eristava lisandi L võib asendada sõnaga lõik ning muutes kohanime liigisõna omastavasse käändesse (näiteks Kase tänava lõik 2, Pika tänava lõik 3).
14Lõikes 3 on reguleeritud raudtee maaüksuste nimesid. Nimelt võib raudtee maaüsksute nimes eristava lisandina kasutada piketaaži tähistavaid numbreid või numbrivahemikke ja nendele järgnevat lühendit km . Piketti tähistav number võib sisaldada koma. Piketinumbrite vahele kirjutatakse sidekriips. Raudtee nime ja esimese piketi numbri ning viimase piketi numbri ja lühendi km vahele jäetakse tühik. Algus- ja lõpp-punkti tähistava kohanime vahel oleva sidekriipsu ees ja järel tühikuid ei kasutata, samuti on hargtäiendi ja nimetuuma vahel sidekriips tühikuteta. Tühikud peavad olema sidekriipsu ees ja järel üksnes siis, kui nimes sisaldub mitmest osast koosnev nimi. Raudtee maaüksuse nime käänatakse. Nt Tallinna-Rapla raudtee 703, Tallinna-Tapa 112-115,8 km, Tapa-Tartu 390 km. 14Lõikes 4 on reguleeritud raudtee maaüksuste nimesid. Nimelt võib raudtee maaüsksute nimes eristava lisandina kasutada piketaaži tähistavaid numbreid või numbrivahemikke ja nendele järgnevat lühendit km  (näiteks Tallinn-Lelle-Pärnu 50 km; Tallinna-Tapa raudtee 112-115,8 km) . Nimelt kui raudtee maaüksuse nimes ei kasutata liigisõna (raudtee), on kohtade nimed algkujul: Tallinn-Lelle-Pärnu 50 km. St „Tallinn“ on nimetavas käändes. Kui aga lisandub liigisõna, siis peab kohanime käänama: Tallinna-Tapa raudtee 112-115,8 km. Selles näites siis „Tallinna“. Enamik Eesti kohanimesid on omastava käände vormis ja see nüanss ilmnebki peamiselt Tallinna näitel. Eelnõu kohaselt kirjutatakse edaspidi piketinumbrite vahele mõttekriipsu asemel sidekriips. Piketti tähistav number võib sisaldada koma. Piketinumbrite vahele kirjutatakse sidekriips. Raudtee nime ja esimese piketi numbri ning viimase piketi numbri ja lühendi km vahele jäetakse tühik. Algus- ja lõpp-punkti tähistava kohanime vahel oleva sidekriipsu ees ja järel tühikuid ei kasutata, samuti on hargtäiendi ja nimetuuma vahel sidekriips tühikuteta. Tühikud peavad olema sidekriipsu ees ja järel üksnes siis, kui nimes sisaldub mitmest osast koosnev nimi. Raudtee maaüksuse nime käänatakse. Nt Tallinna-Rapla raudtee 703, Tallinna-Tapa 112-115,8 km, Tapa-Tartu 390 km.
15Raudtee maaüksuse nime kohta kehtib erisäte, sest praktikas kasutatakse riigile kuuluvate pikemate raudteede puhul piketipõhist adresseerimist. Piketipõhiselt on otstarbekas adresseerida ka raudtee maaüksusi. Raudtee maaüksuse puhul on erandina lubatud kasutada kilomeetreid tähistavaid numbreid ja lühendit km . 15Raudtee maaüksuse nime kohta kehtib erisäte, sest praktikas kasutatakse riigile kuuluvate pikemate raudteede puhul piketipõhist adresseerimist. Piketipõhiselt on otstarbekas adresseerida ka raudtee maaüksusi. Raudtee maaüksuse puhul on erandina lubatud kasutada kilomeetreid tähistavaid numbreid ja lühendit km .