Versioonide erinevus

Vaata erinevusi koodis
Vana versioonUus versioon
12.1. Õigusaktide loetelu 12.1. Õigusaktide loetelu 
2Aadressiandmete süsteem  – 16. oktoobril 2015. a jõustus hetkel kehtiv Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 2015. a määrus nr 103 "Aadressiandmete süsteem" (edaspidi ADS-i määrus ), mis sätestab aadressiandmete süsteemi, sealhulgas koha-aadresside määramise ja esitamise, aadressiandmete töötlemise ja aadressiteenuste osutamise ühtsed põhimõtted. Aadressiandmete süsteemi haldamisega tegeleb Maa-ameti aadressiandmete osakond (vt seletuskiri ).    Keeleseadus   – vastu võetud 23.02.2011. a (RT I, 18.03.2011,1), jõustunud 1.07.2011. a. Seaduses reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist suulises ja kirjalikus asjaajamises, avalikus teabes ja teeninduses, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, seaduses ja seaduse alusel sätestatud nõuete täitmise riiklikku järelevalvet ning vastutust seaduse nõuete rikkumise eest. Keeleseaduse § 3 määratleb eesti keele staatuse: 2Aadressiandmete süsteem  – 1. juulil 2021. a jõustus hetkel kehtiv Keskkonnaministri 16. juuni 2021. a määrus nr 32 "Aadressiandmete süsteem" (edaspidi ADS-i määrus ), mis sätestab aadressiandmete süsteemi, sealhulgas koha-aadresside määramise ja esitamise, aadressiandmete töötlemise ja aadressiteenuste osutamise ühtsed põhimõtted. Nimetatud määrusega kehtestatud muudatustega saab tutvuda seletuskirjas . Aadressiandmete süsteemi haldamisega tegeleb Maa-ameti aadressiandmete osakond (vt seletuskiri ).    Keeleseadus   – vastu võetud 23.02.2011. a (RT I, 18.03.2011,1), jõustunud 1.07.2011. a. Seaduses reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist suulises ja kirjalikus asjaajamises, avalikus teabes ja teeninduses, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, seaduses ja seaduse alusel sätestatud nõuete täitmise riiklikku järelevalvet ning vastutust seaduse nõuete rikkumise eest. Keeleseaduse § 3 määratleb eesti keele staatuse:
3(1) Eesti riigikeel on eesti keel.   (2) Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju.   (3) Riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude (edaspidi murdekeel) kaitset, kasutamist ja arendamist. 3(1) Eesti riigikeel on eesti keel.   (2) Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju.   (3) Riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude (edaspidi murdekeel) kaitset, kasutamist ja arendamist.