Versioonide erinevus

Vaata erinevusi koodis
Vana versioonUus versioon
115.1. Järelevalve ruumiandmete seaduse alusel 115.1. Andmekvaliteedi tagamine
2Koha-aadresside määramisel ja korrastamisel on võtmepositsioonil kohalikud omavalitsused. Maa-amet eelkõige nõustab omavalitsusi ja toetab nende tegevust koha-aadresside korrastamisel. Kuid vajaduse korral teeb Maa-amet ka ettekirjutusi koha-aadressi määrajatele (omavalitsustele). Järelevalvet koha-aadresside määramise ja ADS-i nõuetest kinnipidamise üle teeb Maa-amet ( ruumiandmete seaduse   § 76 alusel). Kui ettekirjutust ei täideta, on võimalik ka sunniraha määramine. 2Koha-aadresside määramisel ja korrastamisel on võtmepositsioonil kohalikud omavalitsused. Maa-amet eelkõige nõustab omavalitsusi ja toetab nende tegevust koha-aadresside korrastamisel.
3Järelevalve on vajalik seetõttu, et riik kannatab majanduslikku kahju, kui kohanimesid ja koha-aadresse nõuetele vastavaks ei muudeta. Kui aadressiandmed ei ole korrastatud ja ühtlustatud, siis ei saa registrite vahel andmeid seostada. Andmevahetus on takistatud, toimub samade andmete mitmekordne kogumine ning riigi infosüsteem ei toimi. Kõik need asjaolud toovad riigile kaasa hulgaliselt lisakulutusi. Järelevalve jäägu siiski kõige viimaseks võimaluseks. 3Aadressiandmete korrastamine on vajalik seetõttu, et riik kannatab majanduslikku kahju, kui kohanimesid ja koha-aadresse nõuetele vastavaks ei muudeta. Kui aadressiandmed ei ole korrastatud ja ühtlustatud, siis ei saa registrite vahel andmeid seostada. Andmevahetus on takistatud, toimub samade andmete mitmekordne kogumine ning riigi infosüsteem ei toimi. Kõik need asjaolud toovad riigile kaasa hulgaliselt lisakulutusi.
4Registrite andmete kvaliteedist ja seostatavusest saab üsna hea ülevaate riigi statistika tootmise käigus. Näiteks ei ole võimalik registripõhine rahva ja eluruumide loendamine aastal 2021 - nagu on kavandatud, kui juba täna ei asuta andmeid korrastama. Teatavasti aasta 2011 lõpus ja 2012. aasta alguses toimunud rahvaloendus peaks olema Eestis viimane nn traditsiooniline (ukselt-uksele ja üksikisikute ankeetidega toimuv) rahva- ja eluruumide loendus. Rahvaloendused toimuvad iga kümne aasta järel ning aastal 2021 on kavas teiste arenenud riikide eeskujul üle minna registripõhisele loendusele, mille käigus võetakse registritest inimeste andmed ning kasutatakse neid statistilisteks analüüsideks ilma inimesi tülitamata. 4Registrite andmete kvaliteedist ja seostatavusest saab üsna hea ülevaate riigi statistika tootmise käigus. Näiteks ei ole võimalik registripõhine rahva ja eluruumide loendamine ja teised statistkatööd, kui aadressiandmeid ei korrastata. Rahvaloendused toimuvad vastavalt Eurostati ettepanekule edaspidi üha tihedamalt ning ka Eestis on kavas teiste arenenud riikide eeskujul üle minna registripõhisele loendusele. Seetõttu on eriti oluline, et andmeid oleks võimalik võtta registritest ilma inimesi tülitamata.
5Selleks, et aadressiandmed saaksid piisavalt kiiresti korrastatud ja edaspidine andmete kvaliteet oleks jätkusuutlik, tuleb tagada: 5Selleks, et aadressiandmed saaksid piisavalt kiiresti korrastatud ja edaspidine andmete kvaliteet oleks jätkusuutlik, tuleb tagada: 
6eelkõige kõigi osapoolte ühtne informeerimine (koolituste ja infomaterjalide olemasolu);  mentortegevus (iga ametniku toetamine tema tegevuses, nõustamine jne);  omavalitsuste rahastamine (Vabariigi Valitsus on aastatel 2013-2018 eraldanud andmete korrastamiseks vahendid);  andmete tootmise ja korrastamise tegevuse üle järelevalve. 6kõigi osapoolte ühtne informeerimine (koolituste ja infomaterjalide olemasolu);  mentortegevus (iga ametniku toetamine tema tegevuses, nõustamine jne);  omavalitsuste rahastamine (Vabariigi Valitsus on aastatel 2013-2021 eraldanud andmete korrastamiseks vahendid);  andmete tootmise ja korrastamise tegevuse koordineerimine.