AvalehtEelmineSisukordPrindi

12. Soovides on vastuolu

On veel üks vastuolu, mis tõkestab osaliselt aadressiandmete korrastamist ja inimeste andmetega seostamist infosüsteemides. Inimestel on kaks vastukäivat soovi.

  1. Tahan kõiki teenuseid üha kvaliteetsemalt saada!
    • Las riik ehitab meile siia tee, las omavalitsus ehitab meile siia lasteaia …
    • Miks meil registripõhist rahvaloendust ei tehta – arenenud riikides (Saksamaal, Norras jm) loendatakse inimesed ja eluruumid üle ilma inimesi tülitamata.
    • Meil oleks siia vaja uut vee- ja kanalisatsioonitrassi ning elektriliini – nii palju inimesi on juurde kolinud.
    • Miks riik mulle teateid koju ei saada? Kui minu nimi interneti otsingumootorisse sisse toksida, siis juba kolmanda vastuslehe pealt saab teada minu kontaktandmed. Aga seda teisena avanevat lehte ei tohiks lugeda, seal on mu vanad andmed.
  2. Ma ei avalda enda asukohta (elukohta) ega hoonete andmeid riigile, ega meil mingi totalitaarriik ei ole!
    • Rahvastikuregistrisse ma küll oma õiget elukohta ei ütle, pole riigi ega valla asi, kus ma elan.
    • Mul ei olegi kindlat elukohta, kord olen siin, kord seal.
    • Ehitisregistris tahetakse ju riigilõivu saada, ma saan oma sauna elumajaks ümber ehitada ka ilma ehitusloata.

Sellises olukorras on aga väga raske kvaliteetseid teenuseid pakkuda. Inimesed elavad aegruumis ja paraku ei saa tänapäeva teadmiste tasemel ilma asukohainfota paljusid teenuseid osutada. Pole ju riigil registrite andmete põhjal ülevaadet, kui palju ühes või teises piirkonnas inimesi elab, mis võivad olla nende igapäevased vajadused (näiteks kas on rohkelt noori peresid või on pigem vanemad inimesed). Maksutulude laekumine sõltub sellest, kuhu inimene on rahvastikuregistri andmete alusel registreeritud jne. Seega on kartus registris registreeritud ja üle loetud saada sageli takistuseks avaliku sektori teenuse saamisel. Loomulikult ei ole inimesed ammugi enam sunnismaised ja elavadki kord suvilas, kord linnas, ja tulevikus võiksid registrite tehnilised võimalused tagada ka selle info töödeldavuse. Siiski on ka praegu võimalik määratleda üks elukoht peamisena ja nende andmete alusel saaksid riik ja omavalitsus inimestega suhelda ning plaane teha.

Lisaks eeltoodule on valede või puudulike registriandmete korral tegu ka otseste lisakuludega andmete täiendava kogumise tõttu. Näiteks rahva ja eluruumide loenduse tegemiseks kulutab riik 2011. aastal umbes 19–25 € iga inimese kohta.

Tänapäeva ühiskonna paremaks toimimiseks on vajalik, et info registrites oleks kvaliteetne igas mõttes, nii täielikkuse kui ka sisulise õigsuse poolest, ning lisaks on muidugi oluline info tekkelugu. Ühtlasi on vajalik, et ühiskonna hoiakud toetaksid heal tasemel registrite toimimist.

Andmekvaliteedi osas on aastatel 2013-2014 astutud tubli samm edasi. Kui 2010. aasta alguse seisuga oli ainult umbes 80% inimestest rahvastikuregistri hoone tasemel aadresside alusel ADS-is olevate hoonete või katastriüksuste aadressidega seostatavad, siis 2016. a lõpus saame öelda, et seostatud on juba 97% rahvastikuregistri aadressidest ning oleme ka teiste riikide võrdluses selles osas esirinnas.

Üldine andmekvaliteet üha paraneb tänu omavalitsuste tõhusale tööle.

SisukordPrindi