AvalehtEelmineSisukordPrindi

8. Teemärgid on meil veres

Kohalikel elanikel on teemärgid n-ö veres ning nad ei vaja oma tuntud keskkonnas liikumiseks mingeid aadresse. Kellelgi ei ole ju tuttavas ümbruses liikumiseks vaja maakaarti ega kompassi. Iga inimene oskab orienteeruda muudegi märkide järgi, kui seda on kuskil kirjas olevad andmed. Isegi tundmatus ümbruskonnas saab liikuda, lugedes vahetult loodust ennast ja asjadele nimesid panemata.

Rändlinnud leiavad samuti kohad üles ilma kohanimesid teadmata ja sõnu kasutamata.

Illustratsioon

Niipea kui aga mängu tulevad inimühiskonna loodud keerukamad ülesanded ja võõras keskkond, kus tuleb koht üles leida, peab kasutama ka sõnu. Siinjuures võib teatud juhtudel piisata sellistest teadmistest, et tädi Maali elab suure tamme juures kollases majas, selle juures on lapiline kuri koer ja lõhnav floksipeenar ning talvel kolib tädi Maali linna õe juurde. Küsi küla vahel kellelt tahad, kõik võivad seletada, mingeid aadresse siin vaja ei ole.

Tänapäevane elutempo ei võimalda pidevalt kohalike inimeste küsitlemisega tegeleda, vaid eeldab juba kogutud info olemasolu registrites ja kaartidel. Lisaks on maal inimasustus üsna hõre ja küsida ei ole kelleltki, samuti võib olla vaja kohale minna öösel, kui inimesi liigub väga vähe.

Sageli on ülimalt oluline koha kiire ülesleidmine. Näiteks kui on vaja seletada kiirabiauto juhile, kus tädi Maali elab, siis on väga tähtis suuta seostada asukohta looduses kaardiga, mida kiirabi kohalejõudmiseks kasutab. Ühtlasi on seejuures suureks abiks, kui kaardil on õiged kohanimed ja ka koha-aadressid, sest just kohanimed ja koha-aadressid on need andmed, mille abil inimesed kaartidelt kohad üles leiavad ilma, et oleks vaja rääkida suurest tammest, kurjast koerast ja floksipeenrast. Samuti on oluline, et kaardil olev nimi oleks ka kohalikele inimestele teada. Nimed teeb meeldejäävaks aga see, kui need antakse kohta tõeliselt iseloomustava teabe alusel ja kui neid kasutatakse pikka aega ning mis kõige olulisem: tähistatakse ka looduses vastavate siltidega.

Sageli väidetakse, et kõik on juba 20 aasta jooksul välja kujunenud, ega taheta midagi muuta. Soovitame vaadelda asju pikemas perspektiivis. Järgida tuleb põhimõtet, et hästi tehtud asjade korral on need kasutuskõlblikud ka 200 aastat ja rohkemgi peale valmistamist ega tekita kellelegi lisaprobleeme, samas kui läbimõtlemata ajutised lahendused, mis esmapilgul kuidagi töötavad, tekitavad kõigile, kes nendega kokku puutuvad, kui mitte tõsiseid probleeme, siis vähemalt hämmingut ja arusaamatusi.

SisukordPrindi