AvalehtEelmineSisukordPrindi

6. Kohanimeseadus

Kohanimeseaduses on sätestatud: valdkonnas kasutatavad põhimõisted (kohanimi, liigisõna, nimetuum, hargtäiend, kohanimeobjekt jne), kohanime määramise regulatsioon, nõuded kohanimedele, kohanimede kasutamise, kohanimeregistri pidamise regulatsioon, kohanimenõukogu ja nimeteadusliku usaldusasutuse peamised ülesanded, nimevaidluste lahendamine ja järelevalve ning vastustus.

Tänu seaduse täpsustamisele hakati kohanimeregistrisse kandma ka maaüksuste nimesid. 2016. aasta lõpu seisuga on kohanimeregistris umbes 144 500 maaüksuse kohanime. Neist umbes 40 000 on hoonestamata maaüksuste nimed.

Kohanimeseaduse kehtiva redaktsiooni (alates 1.juuli 2013) kohaselt on kohanime nõudvad objektid:

  1. haldusüksus;
  2. osavald ja linnaosa;
  3. asustusüksus;
  4. aadressikoht ruumiandmete seaduse tähenduses, näiteks tee, tänav, väljak, väikekoht;
  5. raudteejaam, rongi- või muu ühissõidukipeatus, lennuväli või -jaam, sadam;
  6. maaüksus, välja arvatud allpool toodud juhtudel.

NB! 01.07.2013 jõustus kohanimeseduse muudatus, millega täpsustati katastriüksuste kohanimede nõudeid.

Kohanime ei ole vaja määrata katastriüksustele:

  1. mida adresseeritakse aadressikoha (näiteks tänava või väikekoha) järgi;
  2. mis on tehnilist objekti (taristu rajatisi) teenindavad;
  3. mis asuvad hajaasustuses ja millel ei paikne hooneid (näiteks metskondade maaüksused)
  4. mis ei moodusta iseseisvalt kasutatavat kinnisasja.

Illustratsioon

Kokkuvõtteks saab öelda, et kohanimekohustus on pigem erand, mis kehtib hajaasustuses asuvatele maaüksustele, millel asuvad hooned – need on tavatähenduses nt talud (väike maamajand) või muud hoonestatud maaüksused (hajaasustuses asuvate eramute või suvilate maa vmt). Hoonestatud maaüksuse lahustükid (põllu ja metsatükid) võivad omada kas hoonestatud maaüksusega sama nime või olla ilma lähiaadressita.

Kohanime ei vaja ka sellised maaüksused, mis ei moodusta eraldiseisvat kinnisasja ja mis kuuluvad kokku ühega naaberüksustest.

Illustratsioon

Samas jääb kehtima põhimõte, et kui kohanimi määratakse kohanime kohustuseta üksusele, peab kohanimi ikkagi kohanime nõuetele vastama.

Uue redaktsiooniga jäeti Kohanmeseadusest välja ka kinnistu mõiste, sest see tekitas pigem segadust (vt lisaks peatükki „Kinnistu nimi ei ole koha-aadressi osa”).

Kohanimemääraja oma haldusterritooriumile jäävale nimeobjektile on üldjuhul kohalik omavalitsus, kes korraldab kohanime määramise, tehes vastava otsuse kas omal algatusel või füüsilise või juriidilise isiku ettepanekul.

SisukordPrindi