AvalehtEelmineSisukordPrindi

5. ADS-i määrus

Aadressiandmete süsteem loodi 2007. aastal kehtima hakanud ADS-i määruse alusel. Kuna 2011. aastal hakkas kehtima ruumiandmete seadus ning oli vaja täita ka andmekogu põhimäärusele esitatavad nõuded, siis valmistas Maa-amet ette uue määruse eelnõu. 8. oktoobril 2015 kehtestas Vabariigi Valitsus uue aadressiandmete süsteemi määruse („Aadressiandmete süsteem”), kus reguleeritakse nii aadresside määramist kui ADS-i infosüsteemi pidamist.

ADS- määruse viimane redaktsioon on viidud kooskõlla ruumiandmete seaduses sätestatuga. Ruumiandmete seaduse ja ADS määruse sätetest tulenevalt teeb Maa-amet järgmist:

  • suunab ja juhendab kohalike omavalitsuste töötajaid aadresside määramisel ja korrastamisel;
  • koostab juhendmaterjale (õppevideod, kirjalikud juhendid ja slaidid);
  • korraldab koolitusi;
  • valmistab ette aadressiandmete korrastamise menetlusi aadressiandmete menetlusrakenduses;
  • teeb kvaliteedikontrolle, juhib koha-aadressi määrajate tähelepanu vigadele;
  • loob tehnilised eeldused aadressiandmete korrastamiseks (korraldab ADS-i infosüsteemi tarkvara arendustöid ning andmete automaattöötlusi, mis vähendavad omavalitsuste käsitöö mahtu).

Varasema määrusega võrreldes on koha-aadressi määramist puudutavad muudatused järgmised (vt lisaks määruse seletuskirja):

1) Kohanimesid puudutav regulatsioon on sätestatud peamiselt kohanimeseaduses ning kohanime vormistamise ja kasutamise korras, mistõttu on aadressiandmete süsteemi määrusest suur enamus kohanimesid puudutavast regulatsioonist välja jäetud.

2) Aadressiandmete süsteemi § 13 lõikes 4 on toodud regulatsioon, milliseid sõnu, lühendeid ja sümboleid ei või kasutada koha-aadressis. Punktis 1 on toodud näitena sõnu, mille kasutamine koha-aadressides on keelatud, sest need on juurdemõeldavad ja ei loo sisulist erinevust aadresside vahel. Keelatud on näiteks sõnad: number, krunt, maatükk, maaüksus, katastriüksus. Ei saa koha-aadressis kasutada ka selliseid sõnu nagu maja, maamaja, kortermaja, elamu, ridaelamu, korterelamu, koht, maa, metsamaa, talu, kodutalu, tare, hoone. See loetelu ei ole lõplik, sest selliseid piisava erisuseta (eristusvõimeta) sõnu on kindlasti veel. Seda, milline on piisava erisuseta sõna konkreetse objekti puhul, saab öelda Eesti Keele Instituut (EKI).

3) Aadressiandmete süsteemi § 14 reguleerib paralleelaadressi esitamist. Kui varem oli paralleelaadresside esitamise järjekord vaba, siis nüüd on sätestatud, et võrdse struktuuriga paralleelaadressid esitatakse tähestiku järjekorras. Nõue on eelkõige tehniline, sest olenemata sellest, millises järjekorras paralleelaadressid ADS-i sisestatakse, muudab ADS aadresside järjekorra vastavalt reeglile. Samuti kehtib reegel, et kui üheks paralleelaadressiks on tänava (liikluspinna) järgne aadress ja teiseks nimi, siis tänavajärgne aadress esitatakse esimesena.

4) Sama määruse § 15 täpsustab liikluspinna all asuva maaüksuse nime määramist. Üldpõhimõte on lõike 1 kohaselt, et tee maaüksuse nimi määratakse kas liikluspinna nime või teeregistri tee nime kasutades. Lisandunud on ristuvate teede maaüksuste nimede regulatsioon, mille kohaselt tuleb kasutada üldjuhul selle tee nime, mille number teeregistris on väikseim. Ristmike maaüksuste korral on lubatud ka liikluspinna nime kasutamine. Lõikes 3 on täpsustatud väikekohas asuva nn üldmaa maaüksuse nime nõudeid, kui väikekohas ei ole liikluspindadele nimesid määratud.

5) § 15 lõike 4 regulatsiooni kohaselt peab koha-aadressi määrama selle liikluspinna järgi, mille kaudu on juurdepääs aadressiobjektile (näiteks hoonele).

6) § 16 reguleerib maaüksusele koha-aadressi määramist. Lõikes 1 sätestatakse hoonestamata ja hoonestamisele mittekuuluva maaüksuse nimes kasutada lubatud eristavad lisandid (nt L – liikluspinnad (nt Kase tänav L2));

7) § 17 lõige 1 sätestab üldnõuded, et hoonele tuleb määrata ainult üks koha-aadress ning hoone ja hoonealuse maaüksuse koha-aadressid peavad olema kooskõlas. Hoone paralleelaadressid on lubatud lg 2 ja 3 kohaste erandite korral (kui hoonel on mitu sissepääsu ja kui ta asub mitmel maaüksusel).

8) § 18 sätestatakse hooneosade (sh korterite) adresseerimise nõuded. Täpsustatud on keerukamate hoonete (nn komplekshoonete) hooneosade adresseerimist. Tehniliselt võib üks EHR hoone olla ADS-is registreeritud mitme hoonena (nn korpused), milles olevad hooneosad tuleb adresseerida unikaalselt. Samuti on võimalik EHR-is ühe hooneosana (nt ühiselamu toana) käsitletud eluruumi ADS-is käsitleda mitme hooneosana, vastavalt sellele, milline on eluruumi eri tubade eristamise vajadus aadressi alusel (nt rahvastikuregistris elukoha registreerimisel). Lõike 6 kohaselt ei või hooneosal olla paralleelaadresse, st kui hoonel on paralleelaadress, siis hooneosale peab määrama ainult ühe aadressi vastavalt sellele, millisest välisuksest sellesse korterisse pääseb.

9) Kaheksas peatükk – „Rakendussätted“ – varasem ADS-määrus (Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 251 „Aadressiandmete süsteem“) enam ei kehti. Kehtivasse määrusesse on üle võetud eelmise määruse sätted, mis on endiselt asjakohased ja mida ei ole üle viidud ruumiandmete seadusesse. Kõik varem kehtinud määruses olnud sätted ei sobinud uude ADS määrusesse, mistõttu on need üle viidud regionaalministri 15.01.2016 määrusesse nr 2 „Kohanime vormistamise ja kasutamise kord“. Viimatinimetatud määrus hakkas kehtima 1. jaanuaril 2016. a.

Veel reguleerib ADS määrus andmevahetuse koosseisud teiste andmekogudega ja täpsustab andmekogude liidestumise tingimused.

SisukordPrindi