AvalehtEelmineSisukordPrindi

2.1. Õigusaktide loetelu

  • Aadressiandmete süsteem – 16. oktoobril 2015. a jõustus hetkel kehtiv Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 2015. a määrus nr 103 "Aadressiandmete süsteem" (edaspidi ADS-i määrus), mis sätestab aadressiandmete süsteemi, sealhulgas koha-aadresside määramise ja esitamise, aadressiandmete töötlemise ja aadressiteenuste osutamise ühtsed põhimõtted. Aadressiandmete süsteemi haldamisega tegeleb Maa-ameti aadressiandmete osakond (vt seletuskiri).
  • Keeleseadusvastu võetud 23.02.2011. a (RT I, 18.03.2011,1), jõustunud 1.07.2011. a. Seaduses reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist suulises ja kirjalikus asjaajamises, avalikus teabes ja teeninduses, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, seaduses ja seaduse alusel sätestatud nõuete täitmise riiklikku järelevalvet ning vastutust seaduse nõuete rikkumise eest.

    Keeleseaduse § 3 määratleb eesti keele staatuse:

    (1) Eesti riigikeel on eesti keel.
    (2) Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju.
    (3) Riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude (edaspidi murdekeel) kaitset, kasutamist ja arendamist.

    Keeleseadusest tulenevalt peavad Eesti koha-aadressid vastama eesti keele reeglitele, samuti peab vastama reeglitele õigusaktide sõnastus. Koha-aadressides ja kohanimedes on lubatud kastutada murdekeelseid sõnu, sest ka murded on eesti keele osa.

  • Eesti kirjakeele normi rakendamise kord – Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2011. a määrus nr 71. Eesti Keele Instituut annab nõu kirjakeele normi kohta ning on kohanimede asjus eksperdihinnanguid andev ja tellimuslikke sihtuuringuid korraldav nimeteaduslik usaldusasutus. Kui kellelgi on kahtlusi, kas määratav kohanimi või koha-aadress vastab keeleliselt nõuetele, siis on võimalik pöörduda seisukoha saamiseks Eesti Keele Instituudi poole.
  • Kohanimeseadus vastu võetud 5.11.2003. a (RT I 2003, 73, 485), jõustunud 1.07.2004. a. Kohanimeseadus reguleerib Eesti kohanimede määramist ja kasutamist ning selle üle järelevalve tegemist.
  • Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise kord Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2004. a määrus nr 226.
  • Kohanime vormistamise ja kasutamise kord riigihalduse ministri 15.01.2016. a määrus nr 2.
  • Riikliku kohanimeregistri pidamise põhimäärus – vastu võetud Vabariigi Valitsuse 02. juuli 2015. a määrusega nr 73 (RT I, 08.07.2015, 9), jõustunud 1.09.2015. a.
  • Nimeteadusliku usaldusasutuse määramine – Vabariigi Valitsuse 07.03.2005. a korraldus nr 124, mille kohaselt määratakse nimeteaduslikuks usaldusasutuseks Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Instituut annab nõu kirjakeele normi kohta ning on kohanimede asjus eksperdihinnanguid andev ja tellimuslikke sihtuuringuid korraldav nimeteaduslik usaldusasutus. Kui kellelgi on kahtlusi, kas määratav kohanimi või koha-aadress vastab keeleliselt nõuetele, siis on võimalik pöörduda seisukoha saamiseks Eesti Keele Instituudi poole.
  • Kohanimede transkribeerimist ja translitereerimist reeglistava tähetabeli kehtestamine – haridus- ja teadusministri 20. novembri 2008. a määrus nr 64, millega kinnitatakse tähetabel Eesti kohanime kirjutamiseks vene tähestikus. Eesti kohanime kirjutamisel muus mitteladina tähestikus, mille kohta tähetabel puudub, on nimekuju fikseerimise aluseks nimeteadusliku usaldusasutuse (EKI) ekspertiis.
  • Haldusmenetluse seadus vastu võetud 6.06.2001. a (RT I 2001, 58, 354), jõustunud 1.01.2002. a. Haldusmenetluse seadus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel.
  • Avaliku teabe seadus vastu võetud 15.11.2000. a (RT I 2000, 92, 597), jõustunud 1.01.2001. a.
  • Maakatastriseadus – vastu võetud 12.10.1994. a (RT I 1994, 74, 1324), jõustunud 8.11.1994. a (v.a § 3, mis jõustus 1.01.1995. a).
  • Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus – vastu võetud 22.02.1995. a (RT I 1995, 29, 356), jõustunud 27.03.1995. a, osaliselt 1.09.1995. a.
  • Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord – vastu võetud Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. a määrusega nr 335 (RT I 2004, 82, 550), jõustunud 05.12.2004. a.
  • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus – vastu võetud 2.06.1993. a (RT I 1993, 37, 558), jõustunud vastavalt §-le 67.
  • Ehitusseadustik vastu võetud 11.02.2015. a (RT I, 05.03.2015, 1), jõustunud 1.07.2015. Ehitusseadustik reguleerib ehitise kavandamist, ehitamist, kasutamist ja korrashoidu ning ehitisregistri pidamise põhialuseid. Seadustik sätestab muuhulgas ka tee suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu, tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest. Muu hulgas reguleerib teeseadus ka teede tähistamist siltide ja suunaviitadega.
  • Ruumiandmete seadus vastu võetud 17.02.2011. a (RT I, 28.02.2011, 2), jõustunud 10.03.2011. a.
SisukordPrindi