AvalehtEelmineSisukordPrindi

19.4. Kohanimed ja koha-aadressid kaardil

Vaadeldes kohanimesid ja koha-aadresse kaardil, saame ülevaate, millistes ruumilistes seostes on nimed ja aadressid omavahel.

Ruumilist seost kujutab järgmine kaardivaade.

Illustratsioon

Kaardile kantakse loodusobjektid koos kohanimedega (Sarvesoo, Loodelaht, Pillijärv, Kadakasaar, Roojõgi, Roo tee, Oru mõis jne). Kaardile kantakse ka hooned ja maaüksused. Maaüksuste ja hoonete juurde tavaliselt koha-aadresse pikalt välja ei kirjutata, kuid lisatud kaardil on nad olemas.

Toodud näidete järgi on näha, et hästi korrastatud kohanimed on omavahel seoses (nt RoojõgiRoo tee ja Oru mõisOru park). Samuti on näites toodud kaardil ka koha-aadresside puhul tagatud loogiline korrastatus nii omavahel kui ka kohanimede suhtes. Maaüksused on adresseeritud kohanimedest tulenevalt ning vajaduse korral on lisatud aadressinumbrid (nt Roo tee 1, Roo tee 2 jne).
Omavalitsuste ülesandeks on teha oma territooriumil analoogne vaatlus ning panna end sellise inimese seisukohale, kes ei ole piirkonnas varem käinud ega tunne ühtegi kohalikku. Ka võõras inimene peaks hästi määratud kohanimede ja koha-aadresside vahel leidma loogilisi seoseid, sest see lihtsustab objektide leidmist looduses. Oluline on, et kohanimede ja koha-aadresside määramise tuhinas ei tekitataks vastuolulisi ja eksitavaid andmeid.

Muidugi tuleb loodusesse paigutada ka sildid, viidad ja tähised objektide leitavuse tagamiseks, kuid ennekõike peab korrastama kohanimed ja aadressid andmekogudes ning siis asuma viitasid ja silte paigutama. Vastasel juhul tuleb sildid ja viidad varem või hiljem pärast kohanimede ja koha-aadresside korrastamist ümber teha. Eksitavad sildid on samavõrra suur probleem kui siltide puudumine – mõlemal juhul võib see maksta inimelusid, näiteks kui tuletõrjujad või kiirabi ei leia abivajajat üles.

SisukordPrindi