AvalehtEelmineSisukordPrindi

53. Tööprotsess Harku valla näitel

Millest lähtuti

  • 130 aiandusühistut, kuhu inimesed on asunud püsivalt elama, kujunevad ümber elamupiirkondadeks.
  • Planeerimistegevuses, aktiivses ehitustegevuses, teede hooldamisel, kommunikatsioonide rajamisel on oluline hästi toimiv aadresside süsteem.
  • Väikekohtade süsteem ei ole Harku valla puhul otstarbekas lahendus.

Mida tehakse

  • Kogu vallas otsustatakse loobuda väikekohajärgsest adresseerimisest ja hakata adresseerimiseks kasutama liikluspindasid.
  • Protsess võtab kaua aega, tähtaegade täitmisega on raskusi.
  • Alustatakse teavitustööga, avaldatakse artikleid kohalikus ajalehes (Harku Valla Teataja 2009. a veebruari ja augusti number).
  • Kohanimede määramise teavituskirju saadetakse piirkondade kaupa aiandusühistute kontaktisikutele.
  • Tallinna eeskujul moodustatakse kohanimekomisjon.
  • Koha-aadresside määramisel jälgitakse, milliselt teelt on hoone juurdepääs; selle kindlakstegemine on aeganõudev.
  • Vastatakse kodanike kirjadele.
  • Üldiselt on inimesed muudatustega nõus, vaidlejaid on vähe.

Õigusaktide ettevalmistamine

  • Kohanimede kehtestamise õigusaktid ja koha-aadresside muutmise õigusaktid valmistatakse ette korraga.
  • Mõnel juhul tuleb eelnõusid muuta, näiteks kui inimesed esitavad oma vastuväited hilinemisega või selgub, et ligipääs on teiselt teelt, või tekib vajadus liikluspinnajärgset nummerdamise järjekorda muuta.

Mida arvestatakse

  • Liikluspinnajärgsel adresseerimisel arvestatakse Euroopa traditsiooniga: ühel pool teed paaritud ja teisel pool teed paarisnumbrid.
  • Viidad teedele paneb Harku vald ise.
  • Harku vald teavitab ka Eesti Posti, Eesti Energiat jt asutusi, et kodanikud ei peaks ise aadresside muudatuste tõttu mingeid lisategevusi tegema.
SisukordPrindi