AvalehtEelmineSisukordPrindi

1. Mõisted

  • Aadress on objekti asukohta osutav kirje või tunnus objekti leidmiseks geograafilises ruumis. Selles raamatus käsitleme üksnes geograafilisi aadresse (vt ka geograafiline aadress).
  • Aadressiandmed on andmed, mille abil kirjeldatakse ning määratakse aadressiobjekti asukoht. Siia hulka kuuluvad nii koha-aadressid kui ka näiteks aadressiobjekti ruumikuju.
  • Aadressiandmete süsteem (ADS) on organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik, mis tagab aadressiobjektide ühese identifitseerimise nii nende asukohas kui ka erinevates andmekogudes ning koha-aadresside määramise ja aadressiandmete töötlemise ühtse korralduse. Aadressiandmete süsteem on ruumiandmete infrastruktuuri aluseks ja kindlustab andmekogude pidamist.
  • Aadressikoht on:
    • ehitusseadustiku (§92 ja 93) tähenduses tee (edaspidi liikluspind), mille nime kasutatakse teiste aadressiobjektide aadressis. Aadressikoha nime võib määrata ka tee lõigule;
    • asulast väiksem maa-ala (edaspidi väikekoht - lühend vkt), mille nime kasutatakse teiste aadressiobjektide aadressis. Väikekohas asuv tee võib olla kasutusel iseseisva aadressikohana liikluspinna tähenduses.
  • Aadressiobjekt on maaga seotud objekt, millele on määratud aadress või millele aadressi määramise kohustus või võimalus tuleneb õigusaktist (vt ka geograafiline aadressiobjekt). Selles raamatus käsitleme peamiselt liikluspindade ja väikekohtade kohanimede määramist ning maaüksuste, hoonete ja hooneosade adresseerimise küsimusi. Aadressiobjekti asukoht maa suhtes ei muutu ajas ja seega on sellisel objektil olemas kindel asukoht geograafilises ruumis. Ajalist muutumatust saab muidugi vaadelda suhtelisena inimelu kestust arvesse võttes, sest pikemate ajalõikude (aastasadade ja -tuhandete) vältel toimuvad muudatused kõigi objektidega varem või hiljem.
  • Aadressisubjekt on elusolend või ese, mille asukoht on muutuv (nt inimene, loom, lind, auto jne) ja mille asu-, elu-, tegevuskohta jne saab määrata aadressiobjekti kaudu, kus see elusolend või ese parajasti asub.
  • Aadressitoimingud on koha-aadressi määramine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine ning koha-aadressiga seotud aadressiandmete muutmine. Näiteks kui hoonel ei ole koha-aadressi ning kohaliku omavalitsuse töötaja sisestab koha-aadressi koos vajalike andmetega ADS-i ja kinnitab selle, siis on aadressitoiming tehtud ja uus koha-aadress muutub ametlikuks.
  • EHAK – Eesti haldus- ja asustusüksuste klassifikaator, mis on ette nähtud territoriaalse paiknevuse tähistamiseks. EHAK-isse kantakse maakonnad, omavalitsused (linnad, vallad) ja asustusüksused (külad, alevid, alevikud, vallasisesed linnad).
  • Eksonüüm (väliskeelne nimi) – nimi keeles, millel ei ole vastaval alal ametlikku staatust (Berliin, Varssavi, Viin, Helsingi).
  • Endonüüm (sisekeelne nimi) – riigis endas kasutatav kohalik ametlik nimi (Berlin, Warszawa, Wien, Helsinki/Helsingfors).
  • Erilisand on lähiaadressi osa, mis koosneb aadressinumbrist (numberlisand) ja vajadusel sellele lisatavast eristavast numbrist või tähest (tähtlisand) ning korteri või muu hooneosa numbrist. Lähiaadress ei või koosneda ainult erilisandist. Näiteks Pikk tn 23a puhul on erilisand 23a, milles omakorda 23 on numberlisand ja a on tähtlisand. Lähiaadressi Masina tn 56/2 puhul on erilisand 56/2, mis koosneb krundi numbrist ja sellele kaldkriipsu järel lisatud hoonet eristavast numbrist 2.
  • ETAK (Eesti topograafia andmekogu) – on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, millesse kantakse üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste ruumiandmed ning andmed, mis kirjeldavad nende nähtuste sisu, suhteid ja konteksti. ETAK-i väljundiks on topograafilised kaardid, mida kasutatakse näiteks Maa-ameti kaardirakendustes (hübriidkaart, põhikaart jne).
  • Gazetteer-teenus – on kas koha- või aadressinimistu veebiteenus, mida pakutakse erinevate kasutusõiguste ja otsingukomplektidega X-tee kaudu ja avalikes kaardirakendustes. Gazetteer-teenuses on ühendatud tekstiline ja ruumilise asukoha otsingumootor võimalikult kiireteks päringuteks. Näiteks kui avada aadressiandmete kaardirakendus ja teha seal aadressipäring, siis kasutataksegi vastavat gazetteer-teenust, mis võimaldab leitud tulemusi ka kaardil vaadata. Maa-amet pakub kõigile tasuta ka integreeritavat aadresssiotsingu teenust In-ADS.
  • Geograafiline aadress (edaspidi aadress) on objekti asukohta osutav kirje või tunnus objekti leidmiseks geograafilises ruumis. Tegu on kõige laiemas mõttes aadressiga, mis on määratud füüsilisele reaalmaailma objektile. Geograafilise aadressi mõiste defineerimine on oluline, eristamaks seda aadresside muudest tähendustest. Näiteks kasutatakse mõistet "aadress" tavakeeles samuti võrguaadressi (ka IP-aadress), elektronposti aadressi või informaatikas mäluaadressi tähenduses.
  • Geograafiline aadressiobjekt (edaspidi aadressiobjekt) on maaga seotud objekt, millele on määratud aadress või millele aadressi määramise kohustus või võimalus tuleneb õigusaktist. Geograafilise aadressiobjektina käsitletakse üksnes selliseid maaga seotud objekte, millele on määratud aadress või millele aadressi määramise kohustus või võimalus tuleneb õigusaktist. Seega tegeleme selles raamatus peamiselt maaüksuste hoonete ja hooneosade (sh korterite) adresseerimisega.
  • Geoportaal (Maa-ameti geoportaal) on veebileht, mis võimaldab internetikeskkonnas keskset juurdepääsu ruumiandmetele ning nendega seotud teabele ja teenustele. Maa-ameti geoportaali haldab Maa-amet ja selle kaudu saab ligi nii kohanimeregistri, aadressiandmete süsteemi kui ka paljudele teistele teenustele. Maa-ameti geoportaalis on eelkõige andmed ja teenused, mida haldab Maa-amet või mida haldab Maa-amet koostöös teiste riigiasutustega. Lisaks on Maa-ameti poolt loodud ka Eesti geoportaal, mille kaudu on kättesaadavad teenused, mida pakuvad või hakkavad tulevikus pakkuma lisaks Maa-ametile kõik need teabevaldajad, kellel on INSPIRE direktiivist tulenev kohustus teha kättesaadavaks nende poolt hallatavad keskkonnaalased ruumiandmed.
  • In-ADS on aadressiandmete süsteemi andmeid sisaldav integreeritav aadressiotsingu kasutajaliides, mida on võimalik lihtsalt paigutada erinevatesse veebipõhistesse infosüsteemidesse. Lisaks tavaotsingule on komponendi abil võimalik otsingus leitud vasted salvestada tarbivasse infosüsteemi. In-ADS sisaldab ka kaardikomponenti ning aadressi ja objekti otsing võib olla nii teksti kui ka kaardipõhine.
  • Hargtäiend on kohanime täiendav osa, mis eristab korduvaid kohanimesid. Näiteks Suure-Jaani puhul on hargtäiend Suure (samuti Suur-Kaare tänav, Vana-Võidu alevik jne).
  • Katastriüksus on katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk (e maaüksus). Katastriüksuste eristamiseks kasutatakse unikaalseid katastritunnuseid, millel on kindel struktuur. Näiteks üks katastritunnus: 14504:099:0399.
  • Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus.
  • Kinnistu nimi (NB! mõiste esineb kahes eri tähenduses) on:
    • kinnistusraamatu esimesse jakku (katastriandmetesse) kantud maatüki (katastriüksuse) nimi, mille määrab kohalik omavalitsus. See nimi on ühtlasi katastriüksuse lähiaadress. Ühes registriosas võib olla mitu katastriüksust ja igal katastriüksusel võib olla erinev nimi või näiteks tänava järgne aadress ning ühte registriosasse kantud katastriüksused võivad asuda erinevates haldus- ja asustusüksustes;
    • kinnistusraamatu registriosa pealkirja ossa kantud nimi, mille määrab kinnistu omanik sõltumatult omavalitsusest ja mis võib kokku langeda ühe või mitme sellesse registriossa kantud maaüksuse lähiaadressiga, kuid ei tarvitse ühegagi kokku langeda. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Soovitame kinnistu omanikel kinnistu registriosa nimi pealkirjast ära jätta, et vältida registriosa nime ja katastriüksuste lähiaadresside (sh nimede) erinevusega seoses tekkida võivat segadust. Kinnistu registriosa eristamiseks on olemas registriosa number ning avalikus teabelevis kinnistu registriosa nime kasutada ei ole vaja. Alates 2013. aasta 1. juulist kinnistusraamatu pealkirja ossa uusi kinnitu nimesid ei kanta (vt kinnistusraamatu seadus § 12 punkt 4 on kehtetu).
  • Koha-aadress on territooriumi haldusjaotuse hierarhiast ja ametlikest kohanimedest lähtuv aadressiobjekti tekstilis-numbriline kirje (nt Marja maakond, Mustika vald, Seemne küla, Mammu; Taristu maakond, Rongi linn, Piilupardi linnaosa, Siku tn 26).
  • Kohanimeobjekt on looduslik või inimtekkeline geograafiline objekt, millele on määratud ametlik kohanimi. Näiteks on kohanimeobjektid jõed, järved, mäed, orud, saared, bussipeatused jne. Aadressisüsteemi seisukohast on kõige olulisemad kohanimeobjektid maakonnad, linnad, vallad, külad, alevid, alevikud, teed, liikluspinnad, väikekohad ja katastriüksused.
  • Kohanimi (e toponüüm) on geograafilise objekti (nt asula, soo, mere, jõe vm) nimi. Kohanimeobjektile õigusaktiga määratud nimi või kohanimenõukogu otsusega kinnitatud nimi on ametlik kohanimi. Nimeobjektil saab olla ainult üks ametlik kohanimi ja mõnel juhul ka üks ametlik rööpnimi (näiteks Tuksi / Bergsby küla). Kui objektil on kasutusel veel nimesid, siis need on mitteametlikud kohanimed. Näiteks Haanja vallas asub järv, mille ametlik nimi on Mäe-Tilga järv, aga rahvasuus on kasutusel ka mitteametlik nimi Valgejärv.
  • Liigisõna on kohanime koostisosa, mis tähistab nimeobjekti liiki, nt tänav, linn, mägi, saar (Kullerkupu tänav, Pirita jõgi, Karksi küla jne).Maaüksuste, talude ja hoonete korral on liigisõna juurdemõeldav ja seda üldjuhul ei kirjutata ametlikesse registritesse ega kaartidele. Näiteks Männiku talu asemel määratakse ja registreeritakse katastriüksuse nimena Männiku, samal katastriüksusel asuv elamu registreeritakse ehitisregistris samuti nimega Männiku, mitte Männiku elamu.
  • Liikluspind ehituseadustiku (§92 ja 93) tähenduses tee (nt tänav, allee, põik jne), mille nime kasutatakse teiste aadressiobjektide aadressis. Aadressikoha nime võib määrata ka tee lõigule (vt ka aadressikoht).
  • Lähiaadress on koha-aadressi osa, mis koosneb väikekoha olemasolul selle nimest koos liigisõna ja erilisandiga (Vikerkaare vkt 3), aadressiobjekti nimest (Raja) või liikluspinna nimest, liikluspinna liigisõnast ja erilisandist (Kuuse tn 10). Ka väikekohas võib olla omakorda liikluspindasid, sel juhul on lähiaadressiks väikekoha nimi, liikluspinna nimi ja erilisand (Päikese vkt, Pilve tn 4).
  • Maaüksus (maatükk) on maa või veeala piiritletud osa. Maaüksus ei pruugi olla katastris registreeritud. Kui maaüksus registreeritakse katastris, siis nimetatakse teda katastriüksuseks.
  • Nimetuum on kohanimi ilma liigisõna ja hargtäiendita (nt Pärna allee, Sõpruse puiestee).
  • Normaliseeritud koha-aadress on koha-aadressi struktuurielementidest (e. komponentidest) koosnev ja ärireeglitele vastav tekstiline aadress. Andmekogudes on sageli sisestatud vabatekstilisi aadresse, millest inimene saab küll aru, kuid masintöötlusel võib ilmneda probleeme. Näiteks pisike kirjaviga (Tartu asemel Tatru) või struktuurielementide vales järjekorras esitamine (Mustivere küla, Muuga tee 1, Viljandimaa) ei ole inimese jaoks üldjuhul probleem, kuid andmekogudes peavad andmed vastama kindlatele reeglitele, et neid saaks automaatselt töödelda. Selleks viiakse nad normaliseeritud kujule (kindlas järjekorras, standardse kirjapildiga, kõrvaldatakse liigsed tühikud ning standardiseeritakse kirjavahemärkide ja lühendite kasutus). Näiteks aadress Aia 16, Tallinn on normaliseeritud kujul: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Aia tn 16.
  • Ortofoto on maapinna georefereeritud kujutis, mis on talletatud satelliitidel või lennuvahenditel asuvate sensorite abil. Ortofotosid saab vaadata Maa-ameti geoportaalis X-GIS-i kaardirakendustes, olemas on metainfo pildistamise aja kohta ning on võimalik võrrelda eri ajal tehtud fotosid.Maa-amet pakub ka lennukilt tehtud kaldfotosid, mida on alates 2006. aastast kokku kogutud üle 1 000 000 (2016. aasta seisuga). Fotod on tehtud Maa-ameti kaardistuslendude ajal, mis toimuvad igal aastal ortofotode ja kõrgusmudelite tootmiseks (vt fotoladu).
  • Paralleelaadressid on ühele aadressiobjektile määratud mitu koha-aadressi, mis on üksteise suhtes võrdsed paralleelaadressid. Sageli määratakse linnades tänavanurgal asuvatele maaüksustele paralleelaadressid mõlema tänava järgi, nt Pikk tn 10 // Pargi tn 3. Paralleelaadresse võib määrata üksnes vajaduse korral (majal on mitu peaust erinevatelt tänavatelt või maaüksusel asub mitu elamut), sest paralleelaadresside kasutamine on ebamugav ning võib mõnel juhul ka segadust tekitada.
  • Pühendusnimi on kellegi mälestuseks või austuseks määratud kohanimi, nt Oskar Lutsu tänav. Pühendusnimede hulka ei ole soovitatav kasutusmugavuse tõttu väga suureks paisutada. Lugupeetud inimeste austamiseks on palju teisigi võimalusi.
  • Riiklik kohanimeregister (KNR) on register, mille pidamise eesmärk on teabe kogumine ja registreerimine Eesti kohanimede kohta, selle töötlemine ja säilitamine ning kasutajatele kättesaadavaks tegemine. Vastutav töötleja on Rahandusministeerium, volitatud töötleja Maa-amet. (KNR-iga saab tutvuda avalike rakenduste kaudu: kaardirakendus ja päringurakendus).
  • Ruumiaadress on aadressiobjekti arvutuslik (analüütiline) aadress, mis saadakse aadressiobjekti ruumikujude ja haldus- ning asustusüksuste ruumikujude analüüsimisel. Ruumiaadress koosneb haldus- ja asustusüksuste nimedest koos liigisõnadega ning vastavatest ruumilise osakaalu protsentidest 0,01% täpsusega.
  • Ruumiandmed on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta (sh koha-aadress), omadusi ja kuju geograafilises ruumis.
  • Ruumikuju on ruumiobjekti geomeetriline kuju. Ruumiandmekogus ei ole näiteks mitte maja ise, vaid andmekogus hoitakse tema ruumikuju (tavakasutaja jaoks on ruumikuju nt hoone kujutis kaardil).
  • Ruumiobjekt on konkreetse asukoha või geograafilise alaga seotud reaalmaailma nähtuse abstraktne kujutis (nt kaardil kujutatud tee).
  • Rööpnimi on erandjuhtudel määratav teine kohanimi (nt külanimi Aulepa / Dirslätt). Nimeobjektil, mis ei ole haldusüksus, tänav ega väljak, võib olla kaks ametlikku nime, millest üks on põhi- ja teine rööpnimi. Rööpnime määramiseks peab kohalik omavalitsus taotlema nõusolekut regionaalministrilt. Regionaalminister teeb otsuse pärast seda, kui on saanud arvamuse kohanimenõukogult.
  • Talu on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kooslustega (nt soo, ka osa metsa) koos nende elanikega (sealhulgas koduloomade ja metsloomadega). Talu võib olla naturaalmajanduslik või spetsialiseeruda mõne põllumajandus-, loomakasvatus- või aiandussaaduse tootmisele. Tänapäeval on paljud talud spetsialiseerunud turismile. Mõningatel juhtudel nimetatakse taluks ka suuremat äriettevõtet, mille tegevus ei ole enam eelkirjeldatuga kooskõlas vaid on tunduvalt laiem (nii territooriumi, töötajate arvu kui ka tegevusvaldkondade osas), sel juhul on pigem tegu äriettevõtte nimega, mille nime kasutamine on juba palju laiem ega ole seotud kindla kohaga. Üldiselt on tänapäeva talu käsitletav nii majandusüksusena kui kindla kohanimeobjektina. Segaduste vältimiseks jäetakse liigisõna "talu" ametlikest kohanimedest pigem välja. Tavasuhtluses ja nt kirjaümbrikutel võib seda julgesti kasutada. Samas tuleb arvestada, et kaugeltki mitte kõiki hajaasustuses olevad majapidamisi ei saa automaatselt nimetada taludeks.
  • Unikaalaadress on koha-aadress, mille tekstilis-numbriline kuju on unikaalne samaliigiliste unikaalaadressi nõudvate aadressiobjektide lõikes. Mitmel sama liiki unikaalaadressi nõudval aadressiobjektil ei või olla sama koha-aadress (näiteks ei või olla sama aadress kahel elamul). (vt ka Unikaalaadress).
  • Väikekoht on asulast väiksem maa-ala (nt paik, kant, piirkond, aiandusühistu, suvilaühistu, garaažiühistu jne), mille nime kasutatakse teiste aadressiobjektide aadressis (nt Vikerkaare vkt 8). Väikekohas asuv tee võib olla kasutusel iseseisva aadressikohana liikluspinna tähenduses. Väikekoha lühend on vkt (vt ka aadressiobjekt).
  • X-GIS on avatud standarditele tuginev terviklik ja laiendatav kaardiserver, mille baasfunktsionaalsusele saab vastavalt vajadusele konfigureerida juurde lisavõimalusi, lisada uusi andmekihte ja koostada kaardirakendusi. X-GIS-is on realiseeritud nii aadressiandmete kui ka kohanimeregistri kaadirakendused.
  • X-tee on Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendav andmevahetuskiht. Aadressiandmete süsteemi ja kohanimeregistri andmete kohta on loodud suur hulk erinevaid X-tee teenuseid nii andmete tarbijatele kui ka andmete esitajatele.
SisukordPrindi