AvalehtEelmineSisukordPrindi

27.8. Põhi- ja rööpnimi

Nimeobjektil on üldjuhul ainult üks ametlik nimi.
Erandiks on nimeobjektid, mis ei ole haldusüksus, tänav ega väljak (üldisemalt liikluspind), neil võib olla kaks ametlikku nime, millest üks on põhi- ja teine rööpnimi. Rohkem kui kaks ametlikku nime kohanimeobjektil olla ei saa. Lisaks põhi- ja rööpnimele võib kohanimeobjektil olla ka mitteametlikke nimesid, kuid nende kasutamine on mõnevõrra piiratud.
Rööpnime määramiseks peab kohalik omavalitsus taotlema nõusolekut regionaalministrilt. Regionaalminister teeb otsuse pärast seda, kui on saanud arvamuse kohanimenõukogult. Üldiselt ei ole soovitatav määrata massiliselt rööpnimesid, sest nende kasutamine on siiski teatud määral ebamugav ning mõnel juhul ka segadust tekitav.
Põhi- ja rööpnime võib määrata aja- või kultuurilooliselt põhjendatud juhul, kui eesmärk on säilitada:

  1. võõrkeelne kohanimi nimeobjektil, millel juba on või millele määratakse ka eestikeelne nimi (näiteks on määratud nii eesti- kui ka rootsikeelsed külanimed Läänemaal Noarootsi valla küladele, nagu Aulepa / Dirslätt);
  2. teine eestikeelne nimi (näiteks Võrumaal Rõuge vallas Sänna / Sännä küla).

Rööpnimeks võib määrata nimekuju, mis on kirjutatud niisuguse eesti murde õigekirjas, millel on oma kirjakeel. Samuti võib nimi kajastada ka kohapealset murdepärast häälduskuju, kui murdel kirjakeel puudub.
Kui tegu on võõr- ja eestikeelse nimega, siis seda, kumb nimedest on põhinimi ja kumb rööpnimi, otsustatakse järgmisel põhimõttel:

  1. kui nimeobjekt paikneb sellise asula territooriumil, mille elanike enamik oli 1939. aasta 27. septembri seisuga eestikeelne, määratakse põhinimeks eestikeelne nimi;
  2. kui nimeobjekt paikneb sellise asula territooriumil, mille elanike enamik oli 1939. aasta 27. septembri seisuga muukeelne, määratakse põhinimeks võõrkeelne nimi. Erandina võib põhinimeks määrata üleriigiliselt tuntud eestikeelse nime, mis on kasutuses kinnistunud ajalooliselt.
SisukordPrindi