11.2. Siltide kultuur
Sageli leiavad inimesed, et aadressi ei saa muuta, sest sildid on juba olemas ja uute tegemine on kallis. Siltide paigutamine hoonetele on ülitähtis kiireks koha leidmiseks. Toome paar näidet siltidest, mille paigaldamine ilmselt ei olnud kulukas, kuid koha leiab nende abil hõlpsasti (kuigi esteetiline pool jätab ilmselt soovida):
Eratee algusesse on paigutatud viit, mis näitab, millise numbriga hooneteni selle kaudu pääseb.
Mõnikord on silt küll paigaldatud, kuid selle eest ei ole hiljem hoolt kantud. Sellisel juhul ei tarvitse hooneid enam üles leida. Pealegi peab arvestama, et taoline ligipääsule viitav silt oleks nähtav mõlemalt poolt tulijale.
Selline silt postkastil ei maksa ilmselt omanikule kuigi palju, kuid toimib koha leidmisel väga edukalt.
Jällegi väga hästi toimiv, kuigi mitte väga kena silt majal aitab kohta edukalt leida.
Mõnikord on tuntud objektide aadressiks ka hajaasustuses määratud liikluspinna järgne aadress, kuigi enamik inimesi teavad kohta ikka pigem selle objekti nime järgi (seda aga koha-aadressis ei kajastata).
Ilmselt Eesti suurima numbriga eluhoone on Tutermaal. Samas on omavalitsus määranud ka kohalikele teedele liikluspinna nimed, mille järgi aga paraku ei ole adresseeritud ühtegi hoonet ega maaüksust.
Sama hoone üks sissekäikudest, mille kaudu pääseb korteritesse.
Sildi võib paigutada ka akna taha – nõnda ei ole karta selle hävimist loodusjõudude ega ka vandaalitsejate tegevuse tagajärjel. Samuti on taoline silt ilmselt mõnevõrra odavam maja seinale paigutatavast sildist.
Hajaasustuses on tavaliselt aadressideks nimed. Kuigi ametlikus koha-aadressis juurdemõeldavat sõna talu välja ei kirjutata, võib postkastile ja näiteks kirjaümbrikule selle julgesti kirjutada.
Ühe probleemide grupi moodustavad sellised juhtumid, kus ühel maaüksusel asub mitu eluhoonet. Näiteks Raadiku tn 8 Tallinnas. Ehitisregistris ja seega ka ADS-i infosüsteemis olid pikka aega kõigi sellel maaüksusel paiknevate hoonete aadressiks Raadiku tn 8. Andmed hoonete siltidel ja andmekogudes ei kattu, sest inimesed teavad olevat hoonetel erinevad aadressid: Raadiku tn 8/1; Raadiku tn 8/2 jne. 2014. aasta sügisel on nende hoonete andmed ka registrites korrastatud.
Juhul kui andmed registrites ei ole korrastatud, siis neis hoonetes ei pruugi inimesed õigeaegselt politsei või päästeteenistuse abi saada, sest teatavad oma aadressi majadele paigutatud siltide järgi. Samas ei leia neid andmeid vastavatest registritest, kui omavalitsus ei ole neid registritesse sisestanud.
Kui hoonetel olevad sildid ei lähe kokku registrites olevate andmetega, võib juhtuda, et nende majade elanike post satub valesse postkasti. Õnneks jääb selliseid probleeme üha vähemaks.
