29.3.2. Põhireeglid liikluspinna ruumilise paiknemise kohta
- Liikluspind peab olema katkematult läbitav. (vt Kohanime vormistamise ja kasutamise kord § 4)
- Liikluspinnal ei või olla kõrvalharusid, mis visuaalselt on tajutavad eraldi objektidena. Seega lühikesed harud, mida saab käsitleda pigem juurdesõitude kui harudena, on lubatavad, kuid pikemad kõrvalharud tuleb erineva kohanimega eristada ning adresseerida maaüksused ja hooned selle järgi. Lühikeseks haruks võib pidada sellist juurdesõiduteed, mis jääb nt tänaval seisva inimese nähtavusulatusse.
- Numberlisandid peavad olema järjest määratud (ruumiandmete seaduse § 48 lõige 6).
- Põik on samanimelisest põhitänavast hargnev, mitte lahus olev teelõik.
- Kui ristmik ei ole otse läbitav, siis on otstarbekas määrata mõlemale poole ristmikku jäävatele liikluspinna osadele erinev nimi nii, et moodustuvad erinevad liikluspinnad.
- Samale liikluspinnale või selle lõigule ei või määrata mitut liikluspinna nime.
- NB! Kohanimede määramisel tuleb jälgida teede ruumikujusid ja nimesid (nimetusi) ka teeregistris. Kui teeregistri tee ruumikuju ja liikluspinna ruumikuju kattuvad kogu ulatuses, siis peab ka nimi olema teeregistris (tee nimetus) ja kohanimeregistris (tee või liikluspinna kohanimi) täpselt ühesugune. Kui teeregistri tee ja liikluspinna ruumikujud kattuvad ainult osaliselt, siis ei või nende nimed olla ühesugused ega ka eksitavalt sarnased (näiteks Kesa tee ja Kesa tänav). Vt lisaks peatükk “Tee nimi ja liikluspinna nimi ning nende ruumikujude koosmõju”
- Teeregistris oleva kohaliku tee nimetus peab üldjuhul kokku langema liikluspinna nimega, kui tegu on terves ulatuses sama objektiga.
- Kohaliku omavalitsuse ametnik, kes valmistab ette liikluspindade nimede õigusakte, peab jälgima ka teeregistris olevate teede nimesid ja teede numbreid.
- Kui koostatakse teede inventariseerimise nimekirja, siis peab jälgima liikluspindade nimesid, mis on juba määratud.
