19.3.2. Lähiaadress

Lähiaadress on kujuteldava puu peenemad oksad ja lehed tasemetel 4, 5, 6, 7 ja 8. Kui vaadata mõnd infosüsteemi rakendust, siis näeb koha-aadress tasemeliselt kujutatuna välja nii, nagu näha järgneval joonisel, ning lähiaadress moodustub viimasest viiest tasemest.

Maaüksuse lähiaadress on üks järgmistest:
kas
1) maaüksuse nimi (nt Sõela);
või
2) liikluspinna nimi koos liikluspinna liigisõnaga, millele lisatakse krundinumber (nt Kosmose tn 5);
või
3) väikekoha olemasolul väikekoha nimi koos väikekoha liigisõnaga, millele lisatakse krundinumber (nt Linnutee väikekoht 18);
või
4) kui väikekoht sisaldab liikluspinda, siis väikekoha nimi koos liigisõnaga ja liikluspinna nimi koos liigisõnaga, millele lisatakse krundinumber (nt Heina maakond, Piima vald, Koore küla, Või väikekoht, Kreemitordi tn 8). Sellist adresseerimist kasutatakse väga vähe. Kui väikekoht on juba nii suur, et adresseerimiseks on vaja kasutada liikluspindade nimesid, siis võib olla otstarbekas kaaluda aleviku või alevi moodustamist.

Ühes ja samas aadressis ei saa olla korraga nii maaüksuse nimi kui ka tänavanimi koos numbriga. Küll aga on võimalik, et maaüksusele määratakse mitu aadressi e paralleelaadressi, millest üks on tänavanimi koos numbriga ja teine paralleelaadress on (nt maaüksuse e. tavakasutuses talu) nimi (nt Pikk tn 12 // Raja). Selline võimalus on küll olemas, kuid soovitame seda kasutada ainult olulise vajaduse korral (vt lisaks peatükki „Paralleelaadress“).

Lähiaadress ei ole maaüksuse nime vastand, vaid üldmõiste. Selle alla paigutuvad kõik neli lähiaadressi varianti, sh nimi. Seega ei ole küsimus, kas määrata maaüksusele nimi või aadress, korrektselt püstitatud. Nimi on üks lähiaadressi võimalusi.