18.2. Ametlike aadressiandmete vastutusala
Ametlike aadressiandmete õigsuse ja korrastamise eest vastutab kohanime või koha-aadressi määraja, üldjuhul on andmete määraja ja esitaja kohalik omavalitsus. Maaüksuste aadressid esitab omavalitsus aadressiandmete süsteemi menetlusrakenduse kaudu otse, ilma teiste registrite vahenduseta. Maakatastrisse laekuvad aadressiandmed automaatselt - katastripidaja teeb andmete vastuvõtmiseks tehnilise katastrikande. Koha-aadress peab ADS-is olema registreeritud enne üksuse registreerimist maakatastris. Maakatastrist kantakse maaüksuste aadressimuudatused kinnistusraamatusse automaatselt.
Ehitisregistris registreeritud hoonete ja hooneosade andmeid saab muuta ADS-i menetlusrakenduses ja need kantakse automaatselt ehitisregistrisse. Samuti saab aadressitoiminguid teha ehitisregistri kaudu. Sel juhul esitatakse hoonete ja hooneosade aadressiandmed automaatselt ADS-i. Ruumiandmete seaduse alusel peavad omavalitsused hoonete andmed esitama ADS-i enne ehitusloa väljastamist ehitisregistris või hooneosa puhul enne kasutusloa väljastamist.
Lisaks ehitisregistrile laekuvad hoonete andmed ADS-i infosüsteemi ka Eesti topograafia andmekogu (ETAK) kaudu. Omavalitsustel tuleb registreerida ADS-i menetlusrakenduse kaudu nende hoonete andmed, mida ehitisregistrisse kanda ei kavatseta, kuid mis on faktiliselt looduses olemas (kaardistamisel tuvastatud) ja need hooneosad, mis vajavad aadressi alusel eristamist.
Kohanimed väikekohtadele ja liikluspindadele määrab omavalitsus ning esitab õigusaktid kohanimeregistri pidajale (Maa-amet) ja kohanimenõukogule (tegutseb Rahandusministeeriumi juures). Kohanimeregistris tehakse kanne ja andmed laekuvad jällegi automaatselt ADS-i.
Haldus- ja asustusüksuste andmed laekuvad ADS-i maakatastri kaudu.
ADS teavitab muudatustest, andmeprobleemidest ja mittevastavustest omavalitsusi menetlusrakenduse kaudu. Tarbijaid teavitatakse kas X-tee kaudu või vajadusel näiteks e-kirja teel. ADS-i andmete väljavõtted on tasuta allalaetavad ADS-i avaliku rakenduse kaudu.
