51.1. Vähim hooneosa, millele aadress määrata

Aadressiandmete süsteemis on võimalik määrata koha-aadress nii korterile kui ka korteris olevale üksikule toale (või tubadele). Hooneosade (tubade) aadressi eraldi määramine (täpsustamine) võib olla otstarbekas näiteks põhjusel, et hooneosi (tube) kasutavad erinevad leibkonnad ja nende leibkondade kasutuses olevate ruumide (hooneosade) eristamine aadressi alusel on vajalik.

Õigusaktidest ei tulene nõuet, et adresseeritav hooneosa peab olema ehitisregistris korterina (eluruumina) või kinnistusraamatus korteriomandi reaalosana registreeritud. Seega piisab hooneosale koha-aadressi määramiseks selle registreerimisest ADS-is.

Vähim hooneosa, millel saab olla koha-aadress, on seintega eraldatud ruum, nt ühiselamu tuba, ühiskorteri tuba, keldriboks, panipaik. See aga ei tähenda, et iga seintega eraldatud ruum hoones peab soovi korral saama eraldi koha-aadressi. Vajaduse kindlaks tegemine on sageli lihtne (nt korteriomandi kanne kinnistusraamatus, ehitisregistri kanne, notariaalne kasutuskord), mõnel juhul aga keerukam (kodaniku ütlus, muud andmed – fotod, arved jmt). Ütluspõhise hooneosa koha-aadressi tekitamine on kahtlemata kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus ja selle kaalutluse alus peab tuginema ühiskonnas välja kujunenud arusaamadele (kultuuritavadele).

Ühises eluhoones koos elavate isikute puhul on oluline hinnata erinevate leibkondade olemasolu ja nende eristuva aadressi alusel leitavuse nõude katmist:

  • hooneosasse sissepääsu tagamine (nt eraldi välisuksed, eristuvad numbrid sama korteri tubade ustel, eraldi uksekellade olemasolu, eraldi postkastide olemasolu jne);
  • ruumide ühiskasutust (millised on eraldi kasutatavad ja millised ühiskasutuses ruumid (nt ainult koridor, trepikoda, köök, tualett või ka nt elutuba ühiskasutuses));
  • telekommunikatsiooni ja teenuste arvete esitamist;
  • muid määravaid asjaolusid, millest lähtuvalt saab väita või eitada ühist majapidamist.

Lähtuvalt eeltoodust saab teha järelduse koha-aadressi määramise (täpsustamise) vajaduse kohta.

Näide: 4-liikmeline pere (ema, isa ja 2 alaealist last) ning pensionär elavad ühes hoones (eramaja). Pere kasutab elamiseks eramaja teist korrust, kus neil on lisaks elutubadele ka oma vannituba, köök ja magamistoad.

Pensionär kasutab elamiseks eramaja esimest korrust. Pere ja pensionär kasutavad majja pääsemiseks erinevaid sissepääse ning puutuvad omavahel kokku tavaliselt siis, kui näevad juhuslikult tänaval. Samuti on maja ees 2 eraldi postkasti (üks pensionäri perekonnanimega ja teine maja teisel korrusel elava pere perekonnanimega) ning nad mõõdavad elektrit, vett eraldi mõõdikute alusel.

Sellises olukorras võiks hooneosadele eraldi aadressi andmine olla põhjendatud, sest nii pere kui pensionär elavad ja toimetavad üksteisest eraldiseisvalt.