AvalehtEelmineSisukordPrindi

5.1. 2017. aasta haldusreform

Haldusreformi läbiviimist juhtis rahandusministeerium. Vaata täpsemalt: https://haldusreform.fin.ee/

Lisaks loe Rahandusministeeriumi vastuseid korduma kippuvatele küsimustele: http://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2017/10/kkk_seoses_kov_uhinemisega_16102017.pdf

Alljärgnevalt anname (eelkõige infosüsteemide haldajate vaatest) ülevaate, mis Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatoris (lühidalt EHAK-is) seoses 2017.aasta haldusreformiga muutus:

  • Kõik 15 maakonda jäid nimeliselt alles, kuid 11 maakonna klassifikaatori kood muutus (sest nende maakondade piirid muutusid).
  • Senise 213 omavalitsuse asemel jäi alles 79 (64 valda ja 15 linna). Muudatused ei puudutanud 27 omavalitsust. Tekkis 52 uut omavalitsust, millele omistati uued koodid, sõltumata sellest, kas varasem omavalitsuse nimi jäi kasutusse või mitte. Uus kood omistati, sest omavalitsuse piirid muutusid.
  • 15 varasemat omavalitsuslikku linna muutusid linnadeks asustusüksustena ja said seega uued koodid (liikusid EHAK-is madalamale tasemele).
  • Aadresside struktuur jäi samaks ja kodeerimissüsteem ei muutunud. Arvestada tuleb, et alates haldusreformist saab linnades olla linnasiseseid linnu, külasid, aleveid ja alevikke. Linnasiseseid linnu ehk nn linna-linnasid on 5: Tartu, Pärnu, Haapsalu, Narva-Jõesuu, Paide.
  • 8 varasemat omavalitsust jaotusid mitme uue omavalitsuse vahel asustusüksuste kaupa. St ei toimu mitte lihtne omavalitsuste liitumine (1+n), vaid osa külasid liitub mõne teise naabervallaga. Enamasti liiguvad üksikud külad naaberomavalitsusse, kuid näiteks Puka vald jaotus 3 uue omavalitsuse vahel. Mõned Kohtla-Järve linnaosad liideti naaberomavalitsusega.
  • Reformi käigus osad külad ühinesid või liideti naaberkülaga kokku ja mõned külad ennistati.

Ülevaatetabel haldusreformiga seotud muudatustest on kättesaadav siit. Täiendavat tehnilist informatsiooni saab Maaameti geoportaalist.

SisukordPrindi