47. Raudteed teenindavad maaüksused

Suurem osa Eesti raudteede alusest maast on riigi omandis. Selles peatükis käsitlemegi eelkõige riigile kuuluvatele maaüksustele lähiaadressi määramist. Väike osa raudteid on ka eraomandis ja nende maaüksuste lähiaadressi määramisel võib järgida samu põhimõtteid. Loomulikult tuleb koha-aadressi määramisel viia läbi haldusmenetlus ja koha-aadressid objekti omaniku (haldajaga) kooskõlastada, kuid soovitame lähtuda alltoodud põhimõtetest, et haldusmenetlus oleks ladusam.

Riigile kuuluvat raudteetaristut teenindavate maaüksuste lähiaadresside määramise põhimõtted

• Maaüksuste puhul, mis asuvad tiheasustuses (linnad, alevikud jm) kompaktse asustusega alal ehk unikaalaadressi kohustusega alal või millel asuvad unikaalaadressi vajavad hooned, kehtib unikaalaadressi nõue.

• Hajaasustuses võivad raudteed teenindavate maaüksuste nimed korduda, kui puudub vajadus neid lähiaadressi alusel eristada.
• Raudteed teenindava maaüksuse nimi ei pea sisaldama raudteeliini nime täiskujul (näiteks ei ole vaja lisada liigisõna raudtee), piisab ka linnade nimedest, nt Tallinn-Tapa.
• Maaüksuse nimes soovitame kajastada maa-ala tähistavat liigisõna (depoo, raudteejaam, jaamahoone, raudteesild jne), millele võib soovi korral lisada asukohale viitava asustusüksuse nime, seejuures on liigisõna üldjuhul ainsuse nimetavas käändes, väikese algustähega ja kirjutatakse nimetuumast lahku.

Näiteks: Karula raudteejaam
kus Karula on raudteejaama nimi ja raudteejaam on liigisõna.

• Juhul kui raudtee maaüksuse nimeks ongi ainult objekti liigisõna, siis on see omastavas käändes, nt Raudteejaama.
• Kui raudteetaristusse kuuluva rajatise liigisõna juba sisaldab iseloomustavaid sõnu raudtee või jaama, siis täiendavaid liigisõnu raudteejaama, raudtee või jaama ei kasutata.

Näiteks: Vastse-Kuuste jaamahoone, kus Vastse-Kuuste on raudteejaama nimi ja jaamahoone on liigisõna.

• Kahte liigisõna võib kasutada juhul, kui need täpsustavad teineteist oluliselt. Näiteks raudteejaam + sild, pöördering, alajaam vm liigisõnad, mis märgivad raudteetaristu hulka kuuluvaid eraldi krunditud ehitisi.

Näiteks: Valga raudteejaama sild
kus Valga on raudteejaama nimi, raudteejaam on liigisõna ja sild on täpsustav liigisõna.

• Selleks, et rõhutada raudteed teenindaval maaüksusel asuvate hoonete kasutusotstarvet ja/või asukohta, võib kasutada paralleelaadressi.

Näiteks:Spordi tänaval asuva raudteed teenindava maaüksuse, millel on jaamahoone, lähiaadress võiks olla Spordi tn 2 // Võhma raudteejaam.

• Maaüksuste lähiaadressid võivad sisaldada tehnilisi tähtlisandeid (näiteks suurtähed R, T) ja numberlisandeid, mis järgnevad liigisõnale.

Näiteks: Paljassaare tee raudteeharu 1, Hoidla tee raudteeharu R2, Muuga raudteejaam T1

• Raudteeobjekti maaüksuse nimi võib sisaldada piketaaži koos lühendiga km. Pikette kasutades on võimalik näidata vahemikku 0,1 km täpsusega sõltuvalt raudteelõigu pikkusest. Raudteed teenindavad maaüksused on ainus erand, kus selline numbrivahemike ja kilomeetri lühendi kasutamine on õigustatud ja lubatud, sest piketipõhine asukoha määratlus on raudteede puhul peamine adresseerimisviis juba aastasadu.
• Juhul kui piketaaž on täisarv, jätta täisarvu lõpust null ära.
• Kui raudteelõigu pikkus on alla 100 m, siis pikettide vahemikke ei näidata.

Näiteks: Tapa-Tartu 390 km, kus Tapa-Tartu on raudteeliini nimetus, 390 km on maaüksusel paikneva tehnilise objekti piketaaž 0,1 km täpsusega

• Kui raudteelõigu pikkus on üle 100 m, siis näidatakse pikettide vahemik.

Näiteks: Tallinn-Tapa 112–115,8 km
kus Tallinn-Tapa on raudteeliini nimetus ja 112–115,8 km on maaüksusel paikneva tehnilise objekti piketaaž 0,1 km täpsusega.

AS-i Eesti Raudtee ja Maa-ameti koostöös on valminud juhendmaterjal, milles käsitletakse põhimõtteid nime määramiseks raudteemaa katastriüksustele. Juhend on kättesaadav Maa-ameti kodulehel: http://www.maaamet.ee/docs/ADS/Av_rtd_nim.doc. Käsiraamatus oleme mõningaid põhimõtteid uuendanud.