6. Kohanimeseadus

Kohanimeseaduses on sätestatud: valdkonnas kasutatavad põhimõisted (kohanimi, liigisõna, nimetuum, hargtäiend, kohanimeobjekt jne), kohanime määramise regulatsioon, nõuded kohanimedele, kohanimede kasutamise, kohanimeregistri pidamise regulatsioon, kohanimenõukogu ja nimeteadusliku usaldusasutuse peamised ülesanded, nimevaidluste lahendamine ja järelevalve ning vastutus.

Tänu seaduse täpsustamisele hakati kohanimeregistrisse kandma ka maaüksuste nimesid. 2017. aasta septembri seisuga on kohanimeregistris umbes 144 900 maaüksuse kohanime. Neist umbes 40 000 on hoonestamata maaüksuste nimed.

Kohanimeseaduse kohaselt on kohanime nõudvad objektid:

1. haldusüksus;
2. osavald ja linnaosa;
3. asustusüksus;
4. aadressikoht ruumiandmete seaduse tähenduses, näiteks tee, tänav, väljak, väikekoht;
5. raudteejaam, rongi- või muu ühissõidukipeatus, lennuväli või -jaam, sadam;
6. maaüksus, välja arvatud allpool toodud juhtudel.

Kohanime ei ole vaja määrata katastriüksustele:

1. mida adresseeritakse aadressikoha (näiteks tänava või väikekoha) järgi;
2. mis on tehnilist objekti (taristu rajatisi) teenindavad;
3. mis asuvad hajaasustuses ja millel ei paikne hooneid (näiteks metskondade maaüksused);
4. mis ei moodusta iseseisvalt kasutatavat kinnisasja.

Kokkuvõtteks saab öelda, et kohanimekohustus on pigem erand, mis kehtib hajaasustuses asuvatele maaüksustele, millel asuvad hooned – need on tavatähenduses nt talud (väike maamajand) või muud hoonestatud maaüksused (hajaasustuses asuvate eramute või suvilate maa vmt). Hoonestatud maaüksuse nn lahustükil (hoonestamata põllu ja metsatükid) võib olla kas hoonestatud maaüksusega sama nimi või on selline üksus ilma lähiaadressita.

Kohanime ei vaja ka sellised maaüksused, mis ei moodusta eraldiseisvat kinnisasja ja mis kuuluvad kokku ühega naaberüksustest.

Samas kehtib põhimõte, et kui kohanimi määratakse kohanimekohustuseta üksusele, peab kohanimi ikkagi kohanime nõuetele vastama.

Maaüksusele kohanime määramisega seondub ka kinnistu nime käsitlus. Kohanimeseadusest on kinnistu mõiste välja jäetud, sest see tekitas pigem segadust (vt lisaks peatükki „Kinnistu nimi ei ole koha-aadressi osa”).

Kohanimemääraja oma haldusterritooriumile jäävale nimeobjektile on üldjuhul kohalik omavalitsus, kes korraldab kohanime määramise, tehes vastava otsuse kas omal algatusel või füüsilise või juriidilise isiku ettepanekul.