4.1. ADS-i määrus

Aadressiandmete süsteem loodi 2007. aastal kehtima hakanud ADS-i määruse alusel. 2011. aastal hakkas kehtima ruumiandmete seadus ning seejärel kehtestas Vabariigi Valitsus 8. oktoobril 2015 uue aadressiandmete süsteemi määruse („Aadressiandmete süsteem”), kus reguleeriti nii aadresside määramist kui ADS-i infosüsteemi pidamist.

ADS- määruse 2015 aasta redaktsioon viidi kooskõlla ruumiandmete seaduses sätestatuga (vt lisaks määruse seletuskirja).

Pärast seda on määrust muudetud veel kahel korral:

Ruumiandmete seaduse ja ADS määruse sätetest tulenevalt teeb Maa-amet järgmist:

  • suunab ja juhendab kohalike omavalitsuste töötajaid aadresside määramisel ja korrastamisel;
  • koostab juhendmaterjale (õppevideod, kirjalikud juhendid ja slaidid);
  • korraldab koolitusi;
  • valmistab ette aadressiandmete korrastamise menetlusi aadressiandmete menetlusrakenduses;
  • teeb kvaliteedikontrolle, juhib koha-aadressi määrajate tähelepanu vigadele;
  • loob tehnilised eeldused aadressiandmete korrastamiseks (korraldab ADS-i infosüsteemi tarkvara arendustöid ning andmete automaattöötlusi, mis vähendavad omavalitsuste käsitöö mahtu).

Kommenteerime siinkohal mõningaid sätteid:

1) Kohanimesid puudutav regulatsioon on sätestatud peamiselt kohanimeseaduses ning kohanime vormistamise ja kasutamise korras, mistõttu on aadressiandmete süsteemi määrusest suur enamus kohanimesid puudutavast regulatsioonist välja jäetud.

2) Aadressiandmete süsteemi § 13 lõikes 4 on toodud regulatsioon, milliseid sõnu, lühendeid ja sümboleid ei või kasutada koha-aadressis. Punktis 1 on toodud näitena sõnu, mille kasutamine koha-aadressides on keelatud, sest need on juurdemõeldavad ja ei loo sisulist erinevust aadresside vahel. Keelatud on näiteks sõnad: number, krunt, maatükk, maaüksus, katastriüksus, talu, maja, kodu. Koha-aadressis ei sobi kasutada ka selliseid sõnu nagu maamaja, kortermaja, elamu, ridaelamu, korterelamu, koht, maa, metsamaa, kodutalu, tare, hoone. See loetelu ei ole lõplik, sest selliseid piisava erisuseta (eristusvõimeta) sõnu on kindlasti veel. Seda, milline on piisava erisuseta sõna konkreetse objekti puhul, saab öelda Eesti Keele Instituut (EKI).

3) Aadressiandmete süsteemi § 14 reguleerib paralleelaadressi esitamist. Võrdse struktuuriga paralleelaadressid esitatakse tähestiku järjekorras. Nõue on eelkõige tehniline, sest olenemata sellest, millises järjekorras paralleelaadressid ADS-i sisestatakse, muudab ADS aadresside järjekorra vastavalt reeglile. Samuti kehtib reegel, et kui üheks paralleelaadressiks on tänava (liikluspinna) järgne aadress ja teiseks nimi, siis tänavajärgne aadress esitatakse esimesena.

4) Sama määruse § 15 täpsustab liikluspinna all asuva maaüksuse nime määramist. Üldpõhimõte on lõike 1 kohaselt, et tee maaüksuse nimi määratakse kas liikluspinna nime või teeregistri tee nime kasutades. Ristuvate teede maaüksuste nimes tuleb kasutada üldjuhul selle tee nime, mille number teeregistris on väikseim. Ristmike maaüksuste korral on lubatud ka liikluspinna nime kasutamine.

5) § 15 lõike 4 regulatsiooni kohaselt peab koha-aadressi määrama selle liikluspinna järgi, mille kaudu on juurdepääs aadressiobjektile (näiteks hoonele). See puudutab paljusid maaomanikke, kelle hooele on juurdepääs ühelt tänavalt, kuid soovitakse kasutada teise tänava järgset aadressi. Määruse kohaselt tuleb kasutada selle tänava aadressi, millelt on elamule juurdepääs.

6) § 16 reguleerib maaüksusele koha-aadressi määramist. Lõikes 1 sätestatakse hoonestamata ja hoonestamisele mittekuuluva maaüksuse nimes on lubatud kasutada eristavad lisandid (nt L – liikluspinnad (nt Kase tänav L2));

7) § 17 lõige 1 sätestab üldnõuded, et hoonele tuleb määrata ainult üks koha-aadress ning hoone ja hoonealuse maaüksuse koha-aadressid peavad olema kooskõlas. Hoone paralleelaadressid on lubatud lg 2 ja 3 kohaste erandite korral (kui hoonel on mitu sissepääsu ja kui ta asub mitmel maaüksusel).

8) § 18 sätestab hooneosade (sh korterite) adresseerimise nõuded. Täpsustatud on keerukamate hoonete (nn komplekshoonete) hooneosade adresseerimist. Tehniliselt võib üks EHR hoone olla ADS-is registreeritud mitme hoonena (nn korpused), milles olevad hooneosad tuleb adresseerida unikaalselt. Samuti on võimalik EHR-is ühe hooneosana (nt ühiselamu toana) käsitletud eluruumi ADS-is käsitleda mitme hooneosana, vastavalt sellele, milline on eluruumi eri tubade eristamise vajadus aadressi alusel (nt rahvastikuregistris elukoha registreerimisel). Lõike 6 kohaselt ei või hooneosal olla paralleelaadresse, st kui hoonel on paralleelaadress, siis hooneosale peab määrama ainult ühe aadressi vastavalt sellele, millisest välisuksest sellesse korterisse pääseb.

Veel reguleerib ADS määrus andmevahetuse koosseisud teiste andmekogudega ja täpsustab andmekogude liidestumise tingimused.

Alates 2017 aasta oktoobrist hakkasid kehtima järgmised täiendused:

1. Aadressiandmete süsteemi andmekoosseisu lisati unikaalaadressi nõudega alad (nn UN-alad) – neil aladel asuvatel maaüksustel peab olema selline aadress, mida ei ole ühelgi teisel maaüksusel ehk siis aadress ei tohi kattuda ühegi teise aadressiga. Varem sobisid sellisteks aladeks linnad, alevid ja alevikud, kuid peale 2017 aasta haldusreformi tekkis Eestisse viis linna, mille koosseisu kuuluvad ka hajaasustusega külad, seega ei saa enam varasemat lähenemist jätkata. Sellised linnad on: Tartu, Pärnu, Haapsalu, Narva-Jõesuu ja Paide.

Unikaalaadressi nõudega alade käsitlus toodi sisse ruumiandmete seaduse muudatusega märtsis 2017. Sisuliselt asendati ruumiandmete seaduses tiheasustusala ja detailplaneeringu kohustusega ala unikaalaadressi nõudega alaga, et leevendada nõudeid ja tagada aadressiobjektide parem leitavus. Näiteks kui varasemalt olid kõik linnade, alevite, alevike (detailplaneerigu kohustusega) alal asuvad maaüksused automaatselt unikaalaadressi nõudvad, siis nüüd kehtib unikaalaadressi nõue vaid selgelt piiritletaval tiheasustusega või kompaktse asustusega alal ehk seal, kus on vaja tõepoolest kiiresti orienteeruda (unikaalaadressi nõudega ala võib olla suurem või väiksem kui linn, alev või alevik, samuti võib tiheasustuse või kompaktse asustuse ehk unikaalaadressi nõudega ala olla ka linnadest, alevitest ja alevikest väljaspool (nt külade keskustes)). Regulatsioon jätab senisest rohkem kaalutlusvõimalusi aadressi määrajatele (kohalikule omavalitsusele). Nn UN-alade piirid ei ole ranged, nende määratlemisel lähtume eelkõige tänasest praktikast. ADS-i menetlusrakendusse lisame need alad 2018. aasta jooksul.

2. Täpsustatakse ADS-ile ehitisregistri poolt esitatud andmete koosseisu. Praktikas on tekitanud segadust olukord, kus hoonet või hooneosa veel ei ole, kuid ehitisregistrisse on kantud ehitusluba või on esitatud ehitusteatis. Täpsustuse kohaselt tuleb hoone ja korteri andmed esitada ADS-i infosüsteemi ka juhul, kui tegu on alles ehitusloaga või ehitusteatisega ning objekti ennast veel ei ole. Ehitusloa alusel loetakse ADS-i infosüsteemis uus hoone või hooneosa juba olemasolevaks aadressiobjektiks, sest selline objekt vajab aadressi juba ehitamise ajal. Näiteks on ka ehitusjärgus olevas hoones toimuva õnnetusjuhtumi korral vaja teada, millises hoones juhtum aset leidis. Samuti tehakse tihti kinnisvaratehinguid selliste korteritega, mida veel ei ole valmis ehitatud. Seetõttu on vaja ka ehitatavate hoonete ja hooneosade eristamist aadressi alusel.

3. Aadressiandmete süsteemi lisatakse posti sihtnumbrid ehk indeksid. Seda on soovinud paljud eraettevõtted ja olulised andmetarbijad nagu näiteks rahvastikuregister, äriregister ja teised laialt kasutatavad registrid. Sihtnumbrid on aadressiandmete osa nii tavaliste kirjade, postkaartide ja pakkide läkitamise kui ka masspostituste puhul, näiteks valijakaartide saatmisel, mida tehakse rahvastikuregistri andmete alusel. Posti sihtnumbrid on kavas lisada ADS-i infosüsteemi 2018. aasta jooksul. Juba praegu saab sihtnumbreid omale koos ADS-i andmetega alla laadida csv faili kujul. Samuti saab teha Geoportaali avalehel aadresside päringuid ja vastuses kuvatakse ka sihtnumbrit.

4. ADS-i infosüsteemi andmeandjate hulka lisatakse ka äriregister. Selle muudatusega viiakse määrus kooskõlla äriseadustiku § 62 lõike 5 uue sõnastusega. Muudatus tuleneb vajadusest tagada ka äriregistriga andmete seosinfo vahetamine nagu see on rahavastikuregistriga. Nimelt sätestab ruumiandmete seaduse § 43 lõige 2 punkt 3, et juriidiliste isikute asukohahooned on unikaalaadressi nõudega. Hetkel ei ole ADS-i infosüsteemis teadmist, millised hooned on juriidiliste isikutega seotud. Edaspidi saab seda äriregistri andmetele tuginedes hakata koguma. ADS-i infosüsteemi ei ole kavas koguda andmeid juriidiliste isikute kohta, vaid ainult infot, kas hoone või hooneosa on seotud mõne juriidilise isikuga või mitte. See info on oluline ka omavalitsustele aadressimuudatuste tegemisel, et oleks tagatud kõigi puudutatud isikute teavitamine.

5. Täpsustatakse mitmes asustusüksuses asuvatele maaüksustele koha-aadressi määramist. Katastriüksusele asustusüksuse valiku võimalused on lahti kirjutatud nelja eraldi punktina, mis tagab üheselt mõistetavuse, kuidas taolisel juhul asustusüksuse määramine toimub. St kui varasemalt oli võimalik valida kas hoonete asukohajärgse või kõige suurema osakaaluga asustusüksuse vahel, siis nüüd on neli võimalust:

1) maaüksusel asuva aadressiobjekti asukohajärgne asustusüksus;

2) maaüksusel asuva aadressiobjekti olemasolul eelistatakse asustusüksust, kust on peamine juurdepääs maaüksusel asuvale aadressiobjektile ja mille koosseisu maaüksus koos aadressiobjektidega tunnetuslikult kuulub;

3) aadressiobjekti puudumisel eelistatakse asustusüksust, kust on peamine juurdepääs maaüksusele;

4) aadressiobjekti ja püsiva juurdepääsu puudumisel või valikute võrdväärsuse korral eelistatakse asustusüksust, kus asub kõige suurem osa selle maaüksuse territooriumist.

6. Lisatakse täiendav reegel nn komplekshoonete ehk hoonete, mida ADS-i infosüsteemis käsitletakse mitme eraldi hoonena, kuid ehitisregistris ühe hoonena, kohta. Kirjeldatud olukord esineb näiteks siis, kui hoone maapealsed osad on nähtavad mitme erineva hoonena (korpusena), kuid neid ühendab maa-alune osa (nt garaaž). Tegu on korpustest koosnevate komplekshoonetega. Täpsustatakse, et vähemalt hoone korpuses korterite (ja teiste hooneosade) numbrid ei korduks. Varasemas sõnastuses ei olnud üheselt mõistetav, kas hooneosade unikaalse nummerdamise nõue käis ehitisregistri hoone kohta tervikuna (st komplekshoone kõigile korpustele korraga) või ADS-i infosüsteemi kantud hoonele (korpusele ehk ehitisregistris oleva ruumikuju piires olevatele hooneosadele).

7. Muudetakse § 18 lõiget 4 ning viiakse see kooskõlla uue ruumiandmete seadusega ja Eestis levinud praktikaga, et jagamise korral võib korteri numbrile lisada ka tähtlisandi, nt 10a ja 10b (varem oli lubatud vaid kaldkriipsu järele lisatav number, nt 10/1 ja 10/2).

Aadressiandmete süsteemi määrus on nüüd kooskõlas vahepeal muutunud ruumiandmete seaduse, rahvastikuregistri seaduse, mittetulundusühingute seaduse, ehitusseadustiku ja äriseadustikuga.

Alates 2018 veebruarist lisandus ADS-ile volitatud töötleja: Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT), kes aitab Maa-ametil teha arendustöid ning hallata ADS-i infosüsteemi tehnilist taristut.