AvalehtEelmineSisukordPrindi

34.14. Asulanime tarbetu kordamine lähiaadressis

  • Koha-aadressiks ei ole korrektne määrata küla nime ja numbrit.

Näiteks ei sobi Sundja küla 2, Äkkeküla 1. Neid külasid ei ole mitu ja üksused asuvad samas külas, seega ei ole vajadust küla nime nummerdada. Sisuliselt võib öelda, et neil üksustel lähiaadress puudub või on selleks ainult number, ja seega tuleb nüüd lähiaadress ikkagi määrata. Näiteks sobib lahenduseks, kui määratakse teedele liikluspinna nimed ja adresseeritakse nende alusel. See on kindlasti eelistatuim viis tiheasustuse korral. Teine variant on väikekohajärgne adresseerimine või kolmanda võimalusena määrata objektidele (maaüksustele ja hoonetele) korrektsed kohanimed. Viimane variant sobib juhul, kui tegu on mõne üksiku majaga, mis asuvad hajusalt. Soovitatavalt võiks kaaluda sellise lahenduse korral näiteks hargtäiendite kasutamist (lähiaadressi Tarva 1 ja Tarva 2 asemel Väike-Tarva, Suur-Tarva või liitsõnu Tarvaotsa, Tarvamäe jmt).

  • Asustusüksuse (näiteks küla) nime ei ole tarvis lähiaadressis korrata.

Üldine soovitus on, et maaüksuste nimedes ei korrataks asjatult asustusüksuse (näiteks küla) nime. Näiteks ei ole soovitatav lisada suurele hulgale küla maaüksuste nimedest hargtäiendina küla nime, sest koha-aadressis on see juba nagunii olemas:
Palgi maakond, Prussi vald, Pinnu küla, Pinnu-Langi,
Palgi maakond, Prussi vald, Pinnu küla, Pinnu-Kuusekäbi,
Palgi maakond, Prussi vald, Pinnu küla, Pinnu silohoidla,
Palgi maakond, Prussi vald, Pinnu küla, Pinnu farm,
Palgi maakond, Prussi vald, Pinnu küla, Pinnu elamu,
Palgi maakond, Prussi vald, Pinnu küla, Pinnu spordihoone,
Palgi maakond, Prussi vald, Pinnu küla, Pinnu kauplus,
Palgi maakond, Prussi vald, Pinnu küla, Pinnu alajaam,
Palgi maakond, Prussi vald, Pinnu küla, Pinnu kirik.

Siin tasuks kaaluda, milliste nimede korral on küla nime kordamine õigustatud ja milliste korral mitte. Näiteks kooli, kiriku või endise mõisa nimes on selline kordus ilmselt õigustatud, mõnel juhul ka eramu juurde kuuluva maaüksuse (nt talu) nimes. Ajalooliselt on Eestis külade nimed tekkinud sageli mõne põlise talu nime järgi ja sel juhul ei või sellise talu nime loomulikult kaotada. Soovitame põlisele talunimele lisada kas hargtäiendi (Palli > Väike-Palli) või moodustada liitsõna (Palli > Pallimäe).

Mõned elulised näited

  • Rae vallas on Seli küla ja Seli talu, Kiili vallas Luige alevik ja Luige talu (endine kõrts), Türi vallas Kärevere küla ja Kärevere mõis, Laupa küla ja Laupa mõis. Neil juhtudel on nimede samasus täiesti põhjendatud ning selliseid kohanimesid muuta ei ole vaja, kuigi eristuse tekitamine on soovitatav. Näidetes toodud juhtudel tuleb ametlikust kohanimest kõrvaldada liigisõna "talu", mida võib aga tavasuhtluses julgelt edasi kasutada.
  • Kehtna mõisa alal (Kehtna vallas) on Haakla-Juhani, Haakla-Hansu ja Haakla-Jaani endisaegse talu puhul kasutatud külanime hargtäiendina, sest mujal on Juhani, Hansu ja Haakla olemas. Küla nime kordamine hargtäiendina võib olla põhjendatud ka juhul, kui maaüksuse nimi ise on väga tavaline ja samale endise mõisaalale jääb mitu sellenimelist, siis on ka varem küla nime täiendina kasutatud.

Seega ka külanimede kordamise puhul maaüksuse nimedes tuleb järgida põhimõtet, et põliseid nimesid säilitataks ja hoonestatud maaüksusele jääks põline talunimi alles (vajaduse korral eristava täiendiga). Veel tasuks jälgida asjaolu, et sageli on põline talunimi antud tagastamise protsessis maaüksustele, mis on kunagi selle talu juurde kuulunud, ning põline hoonestatud talukoht on erastatud uuele omanikule ja saanud hoopis uue nime.

Soovitame anda põlistalu nime tagasi hoonestatud maaüksusele ja määrata teistele maatükkidele näiteks hargtäiendiga eristuvaid või uusi kohanimesid – või ka vastupidi (näiteks talukoht saab eesliite Vana-Raja ja teised maatükid lihtsalt Raja). Sel juhul on vähemalt endisel talusüdamel nimi säilitatud (taastatud). Selline muudatus eeldab loomulikult ka omanike nõusolekut ning vana kohanime väärtustamise vajaduse mõistmist. Piisav selgitustöö võib seejuures anda häid tulemusi ning panna maaomanikke ja teisi inimesi huvituma ka koha ajaloost.

SisukordPrindi