AvalehtEelmineSisukordPrindi

34.9. Numbrite ekslik kasutamine

  • Koha-aadress sisaldab põhjendamatult numbreid

Numbrite kasutamine lähiaadressides on põhjendatud, kui tegu on väikekoha- või liikluspinnajärgse adresseerimisega, tehnilist objekti teenindava maaüksusega või unikaalaadressi mittenõudva maaüksusega (metskondade maa või põllumajanduslik maa jmt, millele ei ole kohanime vaja määrata). Hajaasustuses asuvate hoonestatud maaüksuste (nt talude või eramute juurde kuuluvate maade) nimetamisel ei ole üldjuhul otstarbekas numbreid kasutada. Selline hoonestatud maaüksuste nummerdamine hajaasustuses on kohanimeseadusega keelatud alates 1.juulist 2013.

ADS määruse §16 lõiked 1-3 sätestavad millised on lubatud lisandid maaüsksue nimes.

  • Number on kirjutatud liigisõna ette

Tehniliste objektide (teede, karjääride, trasside jmt) teenindamiseks moodustatud või näiteks metskondade maaüksuste korral on numbrite kasutamine koha-aadressides põhjendatud. Jälgida tuleb, et number ei satuks koha-aadressis valele positsioonile. Näiteks ei ole korrektne määrata karjääri teenindava maaüksuse lähiaadressiks Kukruse 2 karjäär, vaid number tuleb viia lõppu: Kukruse karjäär 2 (ADS määruse §16 lõige 1 punkt 2).

  • Ebaloogiliselt suured numbrid

Näiteks vajab kontrollimist koha-aadress, milles sisaldub suur numberlisand (Sadovodovi tn 703a), kui selles piirkonnas teisi nii suuri numbreid koha-aadressides ei esine. Samuti vajavad uurimist juhtumid, kui numbrite vahemikes on väga suuri hüppeid (näiteks Pae tn 2, millele järgneb kohe Pae tn 26). Näiteks on numbrite vahelejätmine põhjendatud siis, kui tänaval ongi hoonestamata lõike, kuhu võib lisahooneid tekkida, kuid mitte väikeste vahemaade puhul .

  • Numbri ees on ülearused nullid

Näiteks Sõpruse AÜ 005. Taolistel puhkudel tuleb nullid numbrite eest kõrvaldada.

  • Ei ole järgitud nummerdamise reegleid

Väikekoha- ja liikluspinnajärgsel adresseerimisel kehtivad numbrite määramisel kindlad reeglid. Väikekohajärgsel adresseerimisel võib nummerdada maaüksused ja hooned järjest nii, et samal pool teed on nii paaris- kui ka paaritud numbrid. Liikluspinnajärgsel adresseerimisel ei ole selline nummerdamine õigustatud. Euroopa traditsiooni kohaselt antakse liikluspinnajärgsel adresseerimisel numberlisandid mõlemal pool liikluspinda ühesuunalises kasvavas järjekorras. Ühel pool liikluspinda asetsevad paaritud, teisel pool liikluspinda paarisnumbrid. Sama nõue on kehtestatud ruumiandmete seaduse § 48 lõikes 6 (vt lisaks peatükki „Nummerdamine”).

SisukordPrindi