AvalehtEelmineSisukordPrindi

34.3. Nimetuum või liigisõna ei ole õiges käändes

Näiteks ei ole lubatud lähiaadressid Kirss AÜ, Silikaat, sest katastriüksuse nimi peab reeglina olema omastavas käändes.

Erandina on lubatud nimetavasse käändesse panna ainult objekti liiki märkiv sõna, kuid seejuures on oluline, et tegu oleks vastava objektiga. Näiteks kui katastriüksusele pannakse nimeks Sõbra mets, aga metsa sellel üksusel ei asu, siis ei ole selline nimi sisuliselt sobiv.

Liigisõna peab olema nimetavas käändes, väikese tähega ja ilma sidekriipsuta.

Näiteks ei ole korrektsed lähiaadressid Viivikonna metsa, Ahtme Jaama. Õige on Viivikonna mets, Ahtme jaam.

Erandeid on veel.

  • Mõnikord on hargtäiendid nime järel (Päralde-Eest, Allika-Alt, Allika-Ülalt), selline hargtäiend ei pea olema omastavas käändes. Kuna taolisi juhtumeid on väga harva, siis tasub alati keeleekspertidega nõu pidada.
  • Juhul kui nimetuum käändub koos liigisõnaga. Näiteks kui nimeks on omadussõna: Suur (talu), Piklik (talu), Roheline (talu), kuna nimetuum käändub (Suure talu, Suurde tallu).
  • Nimetuum on seestütlevas või alaltütlevas käändes. Näiteks: Saarepealt (talu).
  • Nimetatav geograafiline objekt katastriüksuse piiri sees vastab oma põhiolemuselt nimes sisalduvale liigisõnale. Üldjuhul saab tegemist olla ainult hoonestamata maatükkidega, nt Kure põld, Vorsti nurm, Koodissaar, Likõmõts. Selliseid maatükkide nimesid ei pea muutma. Kui hoonestamata maatüki nimi on nt Nursi-Robert, siis on see juba viga, sest Robert ei saa olla loodusobjekti liigisõna.

Üldreegleid ei või aga kunagi võtta rangelt ja ilma lisainfot arvestamata. Toome mõned näited, mis aitavad mõista üldnõuet ning samas ilmestavad kohanimede valdkonna keerukust ja seda, kui oluline on tunda kohalikku aja- ja kultuurilugu.

  • Vahetükk > peab olema Vahetüki.
  • Kas Piiriääre või Piiriäärse? Piiriääre on sobilik, sest on omastavas käändes. Kuid rangelt võttes on ka Piiriäärse sobilik, sest on omadussõna omastavas vormis.
  • Tiitsa tellisetehase > peab olema Tiitsa tellisetehas (nimetav), kui tegemist on endise tellisetehase alaga, kuid Tellisetehase (omastav), kui liigisõna on vormistatud nimetuumana.
  • Kas Uus-Kuusiku või Uue-Kuusiku? Soovitatav on Uue-Kuusiku.
  • Mäeni ja Mägede on vanad kohanimed ja võivad jääda muutmata. Mäeni ei ole antud juhul mitte rajav kääne, vaid tõenäoliselt lühend nimest Mäe-Jaani, Mägede on mitmuse omastav, mis samuti sobib.
  • Ellama ja Hiioma on vanad kohanimed, tegu ei ole mitte ma-tegevusnimedega, vaid ilmselt maa- või mäe-lõpuliste sõnade lühendustega.
  • Noarootsi vallas on ajalooline talunimi Ribaks. Kas peaks selle panema omastavasse käändesse? Ribaks on rootsipärane nimi ja nende puhul ei kehti omastava käände nõue, pealegi on s-täht rootsi keeles omastava tunnus, seega täiesti aktsepteeritav nimi selles piirkonnas.
  • Katastriüksuse nimi on Saun-pesumaja. Kui maaüksuse nimeks on ainult objekti liigisõna, siis kehtib omastava käände nõue: käesoleva näite puhul mõlemad sõnad suure algustähega ja omastavas käändes, seega nõuetele vastav oleks Sauna-Pesumaja. Küsimus on, kas objekti mõlemat funktsiooni (saun, pesumaja) on otstarbekas katastriüksuse nimes välja tuua, võib-olla kaaluda lühemat versiooni, nt Saunamaja, Pesumaja või siis lihtsalt Sauna (lähtuda sellest, milline tegevus on maaüksusel domineerivam). Üldjuhul ei pea katastriüksuse nimi kajastama ehitise funktsiooni, kuivõrd see on ajas muutuv.

Vt lisaks peatükki „Omastav kääne”.

SisukordPrindi