AvalehtEelmineSisukordPrindi

34.2. Kokku- ja lahkukirjutamise vead

Näiteks maaüksus nimega Pärsi Hansu ei sobi. Kirjapilt peaks olema kas Pärsi-Hansu või Pärsihansu.

Veel analoogseid juhtumeid
Atta Tiigi > Atta-Tiigi (juhul, kui tegu ei ole tiigiga) või kui üksus on moodustatud tiigi teenindamiseks, siis sobib nimeks Atta tiik.
Eigo Metsa > kui üksusel on ainult mets, siis sobib nimeks Eigo mets, kui aga tegu on hoonestatud maaga, siis on vaja lisada sidekriips Eigo-Metsa või kirjutada nimi kokku Eigometsa (viimane on eelistatud). Sama reegli alusel tuleb vaadelda ka näiteks nime Jaaguri Põllu (hoonestatud üksuse korral on õige kas Jaaguri-Põllu või Jaaguripõllu).

Kui aga nimi on juba pikem (nt Jaagu Antsu Jaani), siis on soovitatav nime lühendada (näiteks Jaagu-Antsu või Antsu-Jaani või Jaagu-Jaani - need nimed sobivad kokkukirjutatult) või valida hoopis uus nimi, lähtudes loomulikult põhimõttest, et põliseid nimesid tuleb säilitada nende algses asukohas (põlistalude nimed ei või kolida ega tundmatuseni moonduda, küll aga tuleb nad viia kooskõlla kehtivate keelereeglitega).

Küsimusi on tekitanud kolme täishääliku koosesinemine, nt Soootsa või Soo-otsa. Kolm täishäälikut võib olla kirjutatud ka ilma sidekriipsuta, seega on mõlemad variandid õiged. Kui aga tegu on hargtäiendiga, siis peab mõlemad sõnaosad kirjutama suure tähega. Näiteks lähistiku asub kaks maaüksust (nt talu): Soo-Otsa ja Mäe-Otsa.

Vt lisaks osa „Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine”.

SisukordPrindi