AvalehtEelmineSisukordPrindi

27.4.1. Kas on vaja ühtlustada murdelist ja kirjakeelset nime?

Murdealadel esineb sageli probleem, et sama päritoluga nimed on kord kirjakeelestatud ja kord murdelised. Näiteks Horosuu külas asub Horosoo nime kandev maaüksus – külanimi on murdes, aga maaüksuse nimi kirjakeelne. Üldiselt tuleb püüda selle poole, et kirjapilt oleks ühesugune. Sama põhimõte on sätestatud ka kohanimeseaduse § 10 lõikes 5: Sama kohanime määramisel erinevatele nimeobjektidele peab nimetuumade kirjapilt olema ühesugune. Kui on vaja nimesid eristada, siis võib lisada hargtäiendi või tekitada liitsõna.

Samas on esialgu siiski tähtsam ülesanne jämedatest moonutustest vabanemine ehk peamiselt vana kirjaviis välja sõeluda. Muud küsimused, näiteks KuklasõKuklase, mis taanduvad murdelisusele, on pisut väiksema tähtsusega. Oluline on, et mõlemad nimed olekid põhimõtteliselt õigesti kirjutatud.

Kui nime erinevus on üksnes murdest tulenev, siis soovitame nime muuta, kuid kui erinevus tuleneb vana kirjaviisi kasutusest, siis peab nime kindlasti muutma.
Näiteks:

  • Härämäe külas on katastriüksus nimega Herramäe – see on Härämäe nimi vanas kirjaviisis ja vajab muutmist;
  • Rebäsemõisa külas on katastriüksus nimega Vana-Rebase – tegu on murdega ja katastriüksuse nime muutmine on soovituslik;
  • Väiku-Ruuga külas on katastriüksus nimega Väike-Ruga – see on vana kirjaviis, õige on kas Väiku-Ruuga või Väike-Ruuga;
  • Nilbõ külas on katastriüksus nimega Nilbeoja talu – tegu on murdega ja võib jääda muutmata, kuid antud ametlikust maaüksuse nimest tuleb kõrvaldada juurdemõeldav liigisõna talu (ametlikesse aadressiandmetesse ja kaartidele seda liigisõna ei kanta, küll aga võib seada tavasuhtluses kasutada);
  • Mõõlu külas on katastriüksus nimega Melo-Peetri – see on vana kirjaviis, tuleb muuta kujule Mõõlu-Peetri.
SisukordPrindi