AvalehtEelmineSisukordPrindi

39.1. Maaüksuse kohanime liigisõnad

  • Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise korra § 3 lõike 3 kohaselt peab kohanimi, sh maaüksuse nimi olema omastavas käändes (nt Niidu, Ülase, Kuke talu), välja arvatud maatüki või sellel paikneva objekti liiki märkiv liigisõna (nt, sadam, mets, park, tänav vms). Vt. erandite kohta peatükist: Nimetuum või liigisõna ei ole õiges käändes. Eelnimetatud säte on sõnastatud järgmiselt: Kui nimetuum on liigisõnast lahku kirjutatud ega ühildu sellega käändes, siis peab nimetuum lõppema vokaaliga nii, et tal on tegeliku või mõeldava eesti omasõna omastava käände kuju. Seega maaüsksuse nimi ei pea otseselt midagi tähendama. Sageli on nimed tuletatud isikunimedest või nt vanemast keelepruugist pärit sõnad või murdesõnade tuletised, kuid ka sellised sõnad peavad vastama keelereeglitele (nt Hansujürna, Jakabi, Sõeru).
  • Erandina võib esineda ka koahnimesid, mis on kohakäändelised (alale-, alal-, alat-, sisse-, sees või seestütlevas käändes). Sellised nimed on väga haruldased, kuid seda väärtuslikumad (näiteks Saarepealti) Sellseid erandeid tuleb ette ka juhul kui nimele on lisatud mitte eesliide vaid järelliide (näiteks Päralde-Eest, Allika-Alt, Allika-Ülalt).
  • Liigisõna nimetavas käändes esitamist peetakse heaks kohanimetavaks.
  • Lisaks tuleb lähtuda ka eesti kirjakeele üldreeglitest ning vahet teha liigisõnadel, mis märgivad maa-ala (nt mets, põld, haljasala jne) ja muid objekte, mis maaüksusel asuvad (nt laut, alajaam jne).
  • Objekti liiki märkiv sõna saaks eesti keele reeglite järgi tinglikult olla omastavas käändes üksnes juhul, kui see ei märgi maa-ala.
  • Eesti keele reeglitest tulenevalt võib omastavat käänet kasutada näiteks hoonet märkivate liigisõnade korral (nt Raja lauda), kuid mitte maa-ala märkivate sõnade korral (nt Raja mets).
  • Samas märgime, et liigisõnade omastavas käändes esitamine on sama ebaotstarbekas, kui kirjutada näiteks peatuse sildile Kunstiülikooli.
  • Kui maaüksuse nimeks ongi mõni liigisõnana tuntud sõna (nt Metsa, Põllu, Lahe, Soo), lähtutakse ikka arusaamast, et tegu on nimega (kohanime tuumaga), st kasutatakse suurt tähte ja nime vorm on omastav (sest liigisõna maaüksus vms on juurdemõeldav).
  • Seega kui nimele lisatakse liigisõna, mis kirjutatakse nimetuumast lahku (näiteks sekundaarnimede korral), siis tuleb see eesti õigekirjareeglite kohasel kirjutada väikese tähega (seega õige on Oru alajaam, mitte Oru Alajaam).
  • Kuna maaüksuse ja maaüksusel paikneva ehitise kasutusotstarve ajas muutub, siis soovitame ühte järgmistest:
    • muuta maaüksuse nime vastavalt objekti uuele kasutusotstarbele (funktsioonile) – seda juhul, kui kasutusotstarve on tõenäoliselt pikemat aega püsiv (püsivaks võib lugeda näiteks pühakodasid, parke, surnuaedu, veekogusid, mägesid jm);
    • määrata maaüksusele nimi, milles ei tooda välja objekti kasutusotstarvet – seda juhul, kui funktsioon on pigem ajutist laadi. Samuti soovitame arvestada, milliseid kasutusfunktsioone või juriidilisi üksikasju on mõistlik koha-aadressis üldse kajastada. Näiteks see, et maaüksusel asub sihtkaitsevöönd või mõni muu kasutuspiirang, ei tingi vajadust seda asjaolu koha-aadressis kajastada.
SisukordPrindi