AvalehtEelmineSisukordPrindi

31. Koha-aadressidele esitatavad üldnõuded

Vastavalt ruumiandmete seaduse § 48 lõikele 1 peab koha-aadress:

  1. tagama objekti leidmise geograafilises ruumis;
  2. olema minimaalselt vajaliku pikkusega;
  3. vastama kultuuritavadele ja keelenõuetele;
  4. olema kooskõlas aadressiandmete süsteemiga.

Koha-aadress peab olema määratud kõigile maaüksustele, hoonetele ja adresseeritavatele hooneosadele (näiteks korterid, bürooruumid jmt).

Tiheasustusalal ja detailplaneeringu kohustusega alal (need on planeerimisseaduse § 3 lõike 2 tähenduses alad, kus hoonestus on või võib muutuda tihedaks ning territoorium on selgelt piiritletava kompaktse asustusega) määratakse hoonete, adresseeritavate hooneosade ja hoonestatud või hoonestatavate maaüksuste lähiaadressid piirkonniti läbivalt sama aadressikoha järgi, kasutades ühte järgmistest lähiaadressi määramise viisidest:
1) liikluspinna nimi, millele lisatakse erilisand (nt Laane maakond, Metsa vald, Haaviku alevik, Hirve tn 9);
2) väikekoha olemasolul väikekoha nimi, millele lisatakse erilisand (nt Laane maakond, Metsa vald, Tammiku küla, Kitse väikekoht 3);
3) kui väikekoht sisaldab liikluspinda, siis väikekoha nimi ja liikluspinna nimi, millele lisatakse erilisand (nt Laane maakond, Metsa vald, Männiku küla, Põdra väikekoht, Vasika tn 7).

Hoonetele ja maaüksustele võib määrata paralleelaadressina ka nime. Nt Talli tn 25 // Suksu; Peni tn 6 // Koeraküla kirik; Konna tee 8 // Kullese kool. Samas ei ole paralleelaadresside määramine sel viisi üldiselt soovitatav ja on õigustatud üksnes kultuuri või ajaloo seisukohast oluliste objektide puhul (kirik, kool jmt) ning juhul, kui tegu on näiteks põlise talunimega, mida on vaja säilitada.

Korteritele ja teistele hooneosadele eristamiseks nime ega tähtlisandit määrata ei saa, vaid peab piirduma üksnes numbriliste erilisanditega, mis lisatakse hoone nimele või erilisandile sidekriipsu järel, nt Varblase tn 17-4. Vajaduse korral võib korteri eristamiseks kasutada omakorda kaldkriipsu järel numbrilist eristajat. Näiteks kui korter Kure tn 93-81 jaotatakse kaheks ja tekib vajadus nende eristamiseks, siis võib kasutada sellist nummerdust: Kure tn 93-81/1 ja Kure tn 93-81/2.

Unikaalaadressi nõudvate aadressiobjektide korral on lähiaadressi määramine kohustuslik. Näiteks alevikus, alevis või linnas peab maaüksustele ja hoonetele lähiaadressi igal juhul määrama sõltumata sellest, kas seda maaüksust või hoonet kasutatakse või mitte, ning sõltumata selle omandist. Unikaalaadressi nõue kehtib hoonestatud üksustele, mis asuvad aladel, kus planeerimisseaduse § 3 lõike 2 tähenduses hoonestus on või võib muutuda tihedaks ning territoorium on selgelt piiritletava kompaktse asustusega. Samuti kehtib neil aladel hoonestatud või hoonestamisele kuuluvatele katastriüksustele nõue määrata lähiaadressid aadressikohtade järgi (vt lisaks peatükki “Unikaalaadress” ja selle alapeatükke).

Hajaasustuses võib lähiaadressi jätta määramata, kui tegemist ei ole unikaalaadressi nõudva aadressiobjektiga. Näiteks ei vaja aadressi alusel eristamist hajaasustuses asuvad katastriüksused, millel hooneid ega teisi adresseerimist vajavaid objekte ei asu. Nende maaüksuste eristamiseks piisab ka katastritunnusest (vt lisaks peatükki “Kohanimeseadus” ja “Unikaalaadress” ning selle alapeatükke).

Liikluspinna järgi määratavates lähiaadressides kasutatavad aadressinumbrid määratakse võimaluse korral viisil, mille kohaselt ühel pool liikluspinda kõrvuti asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paaritud numbrid ja teisel pool liikluspinda asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paarisnumbrid (vt lisaks peatükki “Nummerdamine”).

Alljärgnevalt vaatleme nõudeid põhjalikumalt, keskendudes eelkõige maaüksuste koha-aadressidele.

SisukordPrindi