AvalehtEelmineSisukordPrindi

29.4.3. Veel numbrite omistamisest

Kui liikluspinna (nt tänava) ääres paikneb kas suuremaid tühermaid, endiseid tootmishooneid vms, mille territooriumi pikemas perspektiivis võib osutuda vajalikuks tükeldada, ei pea numbrid enne ja pärast seda maaüksust jooksma järjest, vaid vajaduse korral võib mõistlikus mahus numbreid ka vahele jätta. Suure maaüksuse võib jaotada mõtteliselt sealkandis tavapäraste kruntide suurusteks osadeks ning jätta vajaliku hulga numbreid varuks.

Oletame näiteks, et asulas on tavapärane krundi suurus 1000 m2. Siis on tavaline krundi serva pikkus umbes 30–40 m ning sel juhul võikski iga sellise vahemaa jaoks jätta ühe numbri varuks ja jätkata nummerdamist järgmisest vabast suuremast numbrist.
IllustratsioonSamasugust numbrite varuks jätmist võib rakendada ka hoonete arvu järgi maaüksusel. Kui maaüksusel asub mitu ühele ettevõttele kuuluvat tööstushoonet, siis enamasti ei vaja need eristamiseks eraldi numbreid. Tulevikus võib ettevõte aga osa hooneid müüa ja maaüksus jagatakse ning on vaja eraldi numbreid. Sel juhul on hea, kui kõik numbrid ei ole järjest välja jagatud ja saab vabu numbreid kasutusele võtta.

Paraku näitab praktika, et vabu numbreid sageli jäetud ei ole ja vaja on kasutada hulgaliselt tähtlisandeid. Kui võimalik, tuleks selliseid olukordi vältida ja jätta suurema maaüksuse korral ennetavalt numbreid tagavaraks. Samuti võib hiljem vigu parandada ja muuta tänava teiste objektide nummerdust või näiteks võtta sissesõidutee jaoks kasutusele uus kohanimi ja adresseerida selle järgi.
IllustratsioonTähtlisandeid soovitame kasutada võimalikult vähe. Need on õigustatud, kui tegu on üksikjuhtumitega ja piirdutakse vaid mõne tähe kasutamisega. Kogu tähestiku kasutamine viitab vajadusele nummerdamisega midagi ette võtta või kaaluda mõnele teelõigule uue tänavanime andmist, mis võib samuti teatud olukordades hea lahendus olla.

Kaldkriipsuga lisanumbrite kasutamine on õigustatud juhul, kui maaüksusel asub mitu hoonet ja neid on vaja eristada. Kui aga selline maaüksus jagatakse ning hoone jääb tervikuna ühele maaüksusele ja tegu ei ole liithoone boksiga (nt ridaelamu), siis peab sellisele hoonele määrama eraldi põhinumbri või vähemalt tähtlisandiga põhinumbri ilma kaldkriipsu kasutamata.

Eespool toodud näites, kus hoonetel olid kaldkriipsuga lisanumbrid, tuleks pärast maaüksuse jagamist määrata põhinumbrid:
IllustratsioonIga konkreetne juhtum saab kindlasti pisut erineva lahenduse sõltuvalt hoonete paigutusest, kasutusotstarbest, omandist ja teistest asjaoludest. Üldine põhimõte peab alati olema objekti leitavuse tagamine aadressi alusel.

Vaata lisaks peatükki "Unikaalaadressi nõudvate hoonete adresseerimine hajaasustuses".

SisukordPrindi