AvalehtEelmineSisukordPrindi

29.4.2. Liikluspinnajärgne nummerdamine

Euroopa traditsiooni kohaselt antakse liikluspinnajärgsel adresseerimisel numberlisandid mõlemal pool liikluspinda ühesuunalises kasvavas järjekorras. Liikluspinna alguseks loetakse üldjuhul kas asula keskust või asulat läbiva tee korral alustatakse lihtsalt ühest otsast. Soovitame sellisel juhul jätta mõned numbrid varuks, mitte alustada kohe numbritest 1 ja 2, sest asula võib kasvada olemasolevatest piiridest suuremaks ja sel juhul on hea varus olevaid numbreid kasutada. Kui tegu on tupikteega, tuleb nummerdamist alustada olemasolevast ristmikust.

Ühel pool liikluspinda asetsevad paaritud, teisel pool paarisnumbrid. Sama nõue on sätestatud ka ruumiandmete seaduse § 48 lõikes 6: Liikluspinna järgi määratavates lähiaadressides kasutatavad aadressinumbrid määratakse võimaluse korral viisil, mille kohaselt ühel pool liikluspinda kõrvuti asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paaritud numbrid ja teisel pool liikluspinda asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paarisnumbrid.
Illustratsioon Illustratsioon

Järjestikust adresseerimispõhimõtet soovitame järgida ka tähtlisandite kasutamisel. Näiteks kui hoonete 2 ja 4 vahele ehitatakse veel kolm aadressi vajavat hoonet, siis oleks mõistlik anda tähtlisandid järjest: 2a, 2b ja 2c, mitte segipaisatult: 2b, 2c ja 2a. Samuti ei ole loogiline määrata sellises olukorras suvalisi tähtlisandeid, näiteks f ja q, kui tähestikus eespool olevad tähed on vabad ja ei ole ette näha, et neid tähti on vaja mõne teise loodava objekti jaoks.

Illustratsioon

Varasemat hoonete adresseerimist uurides võib täheldada, et endises Liivimaa kubermangus anti paaritud numbrid paremal pool tänavat asuvatele majadele ja paarisnumbrid vasakul pool tänavat asuvatele majadele, endises Eestimaa kubermangus aga määrati numbreid vastupidi. Selline korrapära lihtsustab tänaval liigeldes hoone leidmist. Samas peab tõdema, et neid reegleid ei ole kuigi ühtselt järgitud ja praeguse seisuga on siiski hulgaliselt kõrvalekaldeid.

Raamatu koostajad soovitavad omavalitsustel järgida ühtset järjestust vastavalt oma piirkonna traditsioonidele või püüda vähemalt ühe asula piires tagada ühetaoline numbrite määramise kord.

Illustratsioon

Viide: Eesti Instituut

Ajalooliselt kujunenud liikluspinnajärgse nummerdamise traditsioon

Endine Eestimaa kubermang: parem – paaris (2, 4, 6 …); vasak – paaritu (1, 3, 5 …). Majanumbrid suurenevad, kui liikuda nii, et paarisnumbrid jäävad paremat kätt ja paaritud numbrid vasakut kätt.
Illustratsioon
Endine Liivmaa kubermang: parem – paaritu (1, 3, 5 …); vasak – paaris (2, 4, 6 …). Majanumbrid suurenevad, kui liikuda nii, et paaritud numbrid jäävad paremat kätt ja paarisnumbrid vasakut kätt.

SisukordPrindi