AvalehtEelmineSisukordPrindi

29.2.1. Liikluspinna nime liigisõnad

Liikluspinna kohanimi peab sisaldama liigisõna. Laialt levinud liigisõnad on näiteks tänav, tee, puiestee, maantee, allee, põik, väljak, plats. Eelnevates kohanime nõuete peatükkides on põhjalikult räägitud ka liigisõnadest.

Liigisõna tänav puhul küsitakse sageli, kas seda võib kasutada ka väljaspool linna, alevit ja alevikku. Nimelt tekitab küsimusi teeseaduse § 6, mis sätestab: Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Kui sellest definitsioonist jäigalt juhinduda, siis võiks väita:

  1. väljaspool linna, alevit või alevikku ei või olla ühtegi tänavat;
  2. iga teerada linnas, alevis või alevikus, mida on jalakäijate või sõidukite tarvis kohandatud, on automaatselt tänav teeseaduse tähenduses;
  3. linnades ei või olla kasutuses ühtegi teist liigisõna peale tänava.

Tegelikult seda praktikas nii ei käsitleta. Mängu tulevad veel paljud kriteeriumid, millest lähtutakse. Eelkõige eristatakse teeseaduse definitsiooni alusel teed, mille korrashoidu rahastab riik, nendest, mida riik ei rahasta, ning liigisõnade määramise ja kasutamise seisukohast ei seata selle sättega mingeid nõudeid. Seega, teeseadus räägib tee liigist teeseaduse tähenduses, mitte tee liigisõnast kohanimeseaduse ja ADS-i määruse tähenduses.

Aadressisüsteemi ja kohanime määramise seisukohast ei ole liigisõna tänav määramisele piiranguid kehtestatud. Jälgima peab eelkõige liigisõna sobivust konkreetsele objektile. Kui on välja ehitatud (või kavas ehitada) tänavavalgustus, kõnniteed on olemas või rajamisel, siis sobib liigisõnaks tänav. Kui teel aga ei ole tänava ilmet ega ole kavas seda ka teha, siis sobib liigisõnaks pigem tee, maantee vm. Seega võib linnas olla liigisõnaks tee (nt Mustamäe tee Tallinnas) ja külas võib olla liigisõnaks ka tänav, lähtudes liigisõna sisulisest sobivusest.

Kokkuvõtteks: omavalitsus otsustab ise, milliseid liigisõnu on otstarbekas kasutada.

SisukordPrindi