AvalehtEelmineSisukordPrindi

27.4. Võrumaa kohanimede kirjutamise reegleid

Nimede kohapealse häälikkuju edasiandmisel tuleb kasutada eesti kirjaviisi, sealhulgas järgmiste täpsustustega:

  • vokaalharmoonia säilimisel on eesvokaalid ä, e, ö ja ü ning tagavokaalid a, õ, o ja u; ühes lihttüves esinevad vaid emmad-kummad (nt Härmä, Sepä, Söödä, Mürgü, Tammõ, Holsta, Põrstõ, Tsutsu); i on neutraalne, esinedes nii ees- kui ka tagavokaalidena (Tsirgu, Niidü); o esineb erandina ka eesvokaalsete nimede järgsilpides (ö asemel: Käätso, Peedo);
  • kõrgenenud keskkõrgeid vokaale (ee ~ ii, oo ~ uu, öö ~ üü) võib märkida nende kõrgete vastetega: Tiidlä, Suuveere, Tüütsmanni;
  • kõrget (nn venepärast) õ-d märgitakse õ-ga: Nõnova, Võõlastõ;
  • nime lõpul esinevat larüngaalklusiili e katkehäälikut ei märgita: Hindsa, Määsi;
  • afrikaadi nõrka vastet märgitakse ds-ga: Madsa, Nedsäjä;
  • palatalisatsiooni üldjuhul ei märgita. Silbialgulise konsonandi puhul võib seda märkida j-ga, eriti sõnades ja nimedes, kus see kirjakeele traditsioonile omane. Vokaalidevahelist lühikest palataliseeritud konsonanti võib näiteks teatmeteostes ja kaartidel siiski märkida analoogiliselt „Õigekeelsussõnaraamatus” kasutatud märkimissüsteemiga, st konsonandi järel akuudiga. Selline märkimisviis ei kuulu eesti tavaortograafiasse. Näiteid: Mar´a (tavaortograafias Marja), Kar´a (Karja), Ton´a (Tonja), Hul´aku (Huljaku), Kol´o (Koljo).

Liigisõnade kohapealse, kirjakeelest erineva häälikkuju võib säilitada nimetuuma ja liigisõna kokkukirjutuse korral, muul juhul kasutatakse liigisõna kirjakeelset kuju:

  • Kirbumõts, Põdrasuu, aga Väherü mets, Ragandi soo.

Kohapealsest häälikkujust lähtuvat nime tuleks loodusnimede puhul kindlasti eelistada. Asustusnimede kuju fikseerimisel tuleks arvestada kohalike elanike soove ja säilitada kõige tuntumad kohanimed (nt linnade ja kihelkondade nimed) nende eesti kirjakeelde juurdunud kujul.

Olemasolevate kohanimede parandamine, sh tegeliku hääldusega vastavusse viimine on eriti vajalik juhtudel, kus seni käibivad nimed on normitud eksitavalt (nn kantseleietümoloogiad):

  • Meenikunna soo (peab olema: Meenikunnu soo), Laanemetsa (algne nimi Lannamõtsa) jne.
SisukordPrindi