AvalehtEelmineSisukordPrindi

26.4. Koha-aadressi määramise haldusmenetlus

Koha-aadressi määramisel läbiviidav haldusmenetlus peab vastama haldusmenetluse põhimõtetele. Analoogselt kohanime määramisel läbiviidava haldusmenetlusega peab omavalitsus tagama kõigi huvitatud isikute teavitamise ja huvide kaitse. Samas ei või unustada, et koha-aadress peab vastama nõuetele ning nõuetele vastavuse eest vastutab omavalitsus (vt lisaks peatükki 22.5 „Haldusmenetlus”).

Kaks kõige olulisemat haldusmenetluse läbiviimise põhimõtet aadressitoimingute puhul tulenevad otseselt ruumiandmete seadusest (vt RaS § 55 lõiget 2).

Esimene põhimõte
Eraomandis olevale aadressiobjektile koha-aadressi määramise või selle muutmise kavatsusest teavitab koha-aadressi määraja asjaomast aadressiobjekti omanikku või haldajat kirjalikult, küsides tema arvamust. Objekti omanik või haldaja peab kirjaliku arvamuse esitama teate saamisest alates 15 päeva jooksul. Arvamuse tähtajaks esitamata jätmise korral loetakse, et aadressiobjekti omanik on koha-aadressi määramisega või selle muutmisega nõus.

Loomulikult ei ole vaja arvamust küsida juhul, kui omanik või haldaja ise ongi toimingu algataja. Arvamuse avaldamata jätmine ei takista menetluse jätkumist. Kui omanik avaldab oma seisukoha peale haldusmenetluse läbiviimist, siis saab alustada uue haldusmenetluse ja vajadusel veelkord koha-aadressi muuta.

Teine põhimõte
Maaüksusele, mille koha-aadress on määramata, tuleb koha-aadress määrata enne kohaliku omavalitsuse haldusakti vastuvõtmist vastava aadressiobjekti moodustamise kohta. Uuele hoonele tuleb koha-aadress määrata hiljemalt enne selle hoone püstitamiseks ehitusloa andmist, korteri ja muu hooneosa koha-aadress tuleb määrata hiljemalt enne hoonele kasutusloa andmist.

Seega ei või registreerida katastris maaüksusi ega ehitisregistris hooneid ega hooneosi enne, kui need objektid on registreeritud ADS-is. Kõik need hooned ja hooneosad, mis vajavad koha-aadressi, tuleb registreerida ADS-is igal juhul sõltumata sellest, kas need ehitisregistrisse on kantud, kavatsetakse kanda või mitte. Ehitisregistris olevate hoonete ja hooneosade andmed laekuvad ADS-i automaatselt. Ülejäänud hoonete osas kasutab Maa-amet kõikvõimalikku teavet (eelkõige kaardistusinfot), mille abil saab maastikul hoone olemasolu tuvastada ning kannab nende hoonete andmed aadressiandmete menetlusrakendusse. Juhul, kui hoone ei ole saanud omavalitsuselt koha-aadressi, antakse sellest omavalitsusele teada. Sageli on kaardistusinfo alusel tuvastatud hoone andmed olemas ka ehitisregistris, kuid ilma ruumikujuta, sel juhul tuleb omavalitsusel vastavad hooned omavahel seostada. Osad hooned ehitatakse ilma ehitusluba väljastamata, ka need hooned tuleb ADS-is registreerida.

SisukordPrindi